teisipäev, 5. november 2013

Oru vol 2, ehk nüüdseks enamvähem sisse seadnud end.

Praeguseks oleme enamvähem sisse elanud siin ja naudime seda rahu ja vaikust täiega. Kohati on raske, et linnast nii kaugel ja ei saa igal hetkel linna liikuda, kuid see kõik on seda väärt. Ei kujutaks ette, et peaks hetkel kusagil paneelikas elama ja naabritega jagelema. Lisaks vaikusele on siin ruumi ka märksa rohkem. Ja samas kohapeal on olemas pood, raamatukogu ja pubi, nii et kõik on hästi.

Meie magamistuba.
Suure toa osa.
Külalistetuba
Ülejäänud suur tuba.

Vannituba

Vannituba

Vannituba


Koridor

Köök.

Köök 2.

reede, 16. august 2013

Oru.

Maja tagant vaates.

Maja eest vaates.

Köögi osa.

Suur tuba tuleb vaatega maja taha loodusesse.

Ja söögitoa osa + taha seina tuleb suur raamaturiiul.

Vasakule kätt jääb koridor + trepp üles korrusele. Selja taga söögituba. Paremale nurga taha suur tuba ja otsevaates seina taha köök. 

Trepp on nigel aga kannatab käia küll.

Otse ees wc uks, vasakule jääb vannituba.

Wc.

Duššinurk.

Ülejäänud vannituba.

Siia tuleb meie magamistuba. Riided lähevad seinalt ära ja kui ema tuleb siis läheb tapeet seina ilusti.

Teise nurga alt meie magamistuba. Olen armunud sellesse suurde aknasse, laiust 270cm. Vaade maja ette.

Garderoob.

Siia tuleb külalistetuba. Vaade maja kõrvale ning taha. Kõige soojem ning valgem magamistuba.

Teise nurga alt tulevane külalistetuba.

Väike magamistuba, kust saab verandale. Vaatame veel, mis sellest saab.

Teise nurga alt väike magamistuba. Kummutisse saavad varsti beebiasjad :)

Veranda ühelt poolt.

Vaade otse maja taha.


Vaade vasakule naabri hoovi.

Veranda teiselt poolt.

Vaade paremale naabri hoovi.

Vaade külalistetoa aknast.


reede, 3. mai 2013

6 Tundi traumapunktis..

Nonii, panen ka siis siia enda tänaöised-hommikused seiklused kirja. Nimelt eile õhtul vahetult enne magama minekut tekkis mulle paremale õlga meeletu valu. Mitte kuidagi olla ei saanud, mitte miski paremaks ei teinud. 1 ajal võtsin lõpuks ühe Paramaxi sisse ja pool tundi hiljem veel teise ka, sest esimene ei hakanud mõjuma. Mõnda aega peale seda hakkas natuke kergem ja sain siis tunnikeseks magama jääda. Tund aega hiljem plaks silmad lahti ja jälle meeletu valu õlas. Rohkem ei julgenud rohtu võtta ka, üritasin ikka kuidagi olla ja magama jääda, ei õnnestunud. Hommikul kella viieks oli valu aga kiirgand juba õlast nii paremale poole kaela kui kätte. St parem käsi õlast kuni küünarnukini tegi põrguvalu. Seega ei jäänudki mul siis muud üle, kui võtsin hommikul tee traumapunkti ette.

Niiet täna sain siis kuus tundi Mustamäe erakorralises veedetud. Jõudsin 7 ajal hommikul sinna, rääkisin oma loo ära registratuuris. Sealt joosti kohe õde otsima. See tuli kuulas mind ära ja läks edasi arstiga rääkima.. lõpuks siis öeldi et arst hakkab vastu võtma alles kella 9sast, kas saan ja olen nõus ootama. Mis mul siis muud üle jäi. Vormistati paberid aga raha ei tahetud, kuna rasedad saavad abi tasuda. (Hea üllatus, arvestasin et 5 euri ikka läheb visiiditasuks) Siis kuulas õde uuesti üle mind ning mõõtis vererõhku ja kraadis ja andis mulle 1 valuvaigisti, et ehk hakkab veidi kergem. Saatis mind siis 1055 kabineti juurde arsti ootama. Pool tundi seal unelenud tuli üks teine õde, kes soovitas vahepeal minna ja midagi hamba alla võtta kohvikust. Hea oli, sest mul juba kergelt iiveldas ja organism nõudis kohvi. Niiet kella 9saks sättisin end lõpuks tagas arsti ukse taha. Poole 10st sain lõpuks arsti juurde ja sama loo talle siis ära rääkida. Katsus mu õlga, katsus kõhtu. Mõõtis vererõhku ja kuulas kopsud üle. Ütles et õlal ei tundu nagu otseselt midagi viga olevat ja kahtlustab sapikive, sest sealt võib ka valu õlga kiirgama hakata. Niiet siis andsin mitu ampulli täit verd ja saadeti mind UH-d tegema. UH sain kiirelt tehtud ja siis meeletu passimine jälle ja vereproovi tulemuste ootamine. Veidi enne kella ühte sain lõpuks kabinetti sisse. Veendusime, et ma olen terve kui purikas ja ilmselt ahistab mind lihtsalt lihasvalu. Ütles et ostaksin endale Olfen plaastrid, mis mõjuvad 12h ja peaks aitama valu vastu. Ja siis soovitas Olfen geeli, kuid apteegis valisin hoopis ibumetin geeli. Toimeained samad aga hind odavam. Arstiga sai see ka läbi räägitud, ütles et võib ka ibumetin geeli kasutada rahulikult. Emakasse see praktiliselt jõudma ei pidanud ja lapsele ka ohtu ei paku. Palju hullem pidi olema valu kannatada.. sest see muudab ennast ärevaks ja närviliseks ja see mõjutab last märksa rohkem.


Näitudest siis : 9:44 hommikul oli vererõhk 125/69. Üllatavalt kõrge oli esimene näit, sest viimased korrad arstil olnud 105 ja 100 ülemine näit. Kuulas kopsud üle ja seal kahinaid ei tuvastatud ja hingamine korras. Saadeti UH-sse, kus siis vaadati kõigepealt üle Pankreas, Maks, Sapipõis, Sapiteed, Põrn, Neerud, Kusepõis. Kõik oli korras ja mingeid probleeme ei avastatud sealt. Lõpuks vaatas siis üle ka lapse enda. Suurus vastab täpselt nädalatele, lootega kõik korras ja südametöö normis, südamega kõik korras. Muidugi terve hunnik asju mõõdeti ka verest ära, enamus näite minu jaoks hiina keel. Hemoglobiin igatahes on 119, seega korras. Glükoosi näitab ta hetkel olevat 6,0 aga seal pole midagi imestada. Olin hommikul joonud kodus limonaadi ja enne proovide andmist kohvikus nahka pistnud kaks kreemisaia ja ühe magusa caffe latte. Ühesõnaga on paberid kõik minu käes ja pistan need igaks juhuks oma rasedamapi vahele. Kui ÄE midagi teada tahab on hea kohe nina alla pista :h2belik:

reede, 19. aprill 2013

Uudised UK-st.

Kuna olen niivõrd laisk et ei viitsi kõigile sama asja seletada siis otsustasin lühikokkuvõtte teha siin inglismaal tehtust, kõigil hea korraga lugeda.

Kuna nüüdseks pole minu titaootus enam saladus siis ütlen siin blogis ka selle välja, et 27. septembril peaks ilmavalust nägema minu ja Kaido pisikene beebi. Tänu titaootusele ja minu enesetundele pole ma olnud võimeline tööle minema ja seega olen olnud kodune. Kuna olen nagunii vaba ja midagi ei tee siis tulin nüüd 2 nädalaks üksinda inglismaale. Saab Kaido minust puhata ja mina temast, eks ma olen parasjagu närvipundar ja ei suuda end ju alati talitseda kui vaja oleks.

Igatahes esmaspäeval sai hommikul koos Kaidoga ärgatud ja koos hommikust söödud ja tema siis tööle ära saadetud suure nutuga. Jube hale oli endast, et appiappi ma ei näe teda nüüd 2 nädalat. No pärast ajas lausa naerma kui hale ma suudan olla ja milline piripill. Käisin siis pesemas ja tegin linnas tiiru ära, raamatukokku raamatud ja Coffee inni kioskisse kommipakk. Kaks sõna Moonikaga ning koju tagasi. Koju jõudsin poole 1 ajal ja Kaido isaga sai kokku lepitud, et ta tuleb kusagil veerand 2 paiku mulle järele. Sain kodus veel kaks ampsu süüa, läpaka ära pakkida ning veidi korda luua ja loomad ära poputada. Siis tuli järgmine nutuhoog peale. Isssssandjumalmaeinäeomaloominüüd2nädalat..

 Kaido isa tuli järele ning väikese vahepeatusega tanklas viis ta mind lennujaama ära. Sain siis rahulikult wc-s ära käia ning turvaväravatest läbi minna. Muidugi vaadati kohvrisse sisse ka, jälle mingid pakid äärtes ja palju juhtmeid keskel. Ajab lausa naerma juba. Las siis vaatasid et ma olen rase magusasõltlasest arvutihoolikust ahelsuitsetaja. (Kohvris 2 blokki suitsu + palju magusat + läpakas + 1 kleit. :D ) Igatahes peale seda jalutasin Tax free poodi ja vaatasin seal veidi ringi, kõik ümber tehtud. Ostsin siis pudeli vett ja 2 snickersit kaasa lennukisse. Veepudeli pistsin enne lennukisse minekut jope sisetaskusse. Muidu nõuavad et paneksin kohvrisse aga sinna poleks küll ta ära mahtunud enam. Igatahes kohver oli väiksem kui teistel ja saan seda vajadusel ka veidi suuremaks veel teha. Vahepeal rääkisin veel Kaidoga veidi telefoniteel ning siis kutsuti lennukile. Mind lasti vahepeal ette, sest kohver väiksem ja ei pidanudki auku toppima hakkama. Algul oli hirm et palju rahvast ja ei saagi normaalselt kohta aga veidi trügisin seal ja enamus jooksid tagumise lennuki ukse juurde, ma läksin ette. Sain kohe neljandasse ritta akna alla. Üks eestlasest noor neiu istus veel sinna vahekäigu poole ja keskmine iste jäi vabaks. Niiet lõpuks sain igatepidi seal laiutada, küll oli hea olla. Iiveldas küll aga piparmündilutsukas tegi olemise paremaks. Seekord ei nutnud ka enam lennujaamas ja lennukis vaid oli veidi ärevus hoopis sees. Sai ju kodus juba tühjaks end nutetud. Enamus lennukisõidust kuulasin muusikat ja vaatasin aknast välja. Tõustes-maandudes muidugi pearinglus oli aga polnud midagi väga hullu. Lennukist välja sain ka kiirelt, sest olin ju niivõrd ees. Meie ees read olid kõik kinni pandud mingil põhjusel ja inimesed kõik taga pool. Niiet ei pidanudki kaua lennukis passima et välja saada ja passikontrollis ei läinud ka sada aastat, nagu kartnud olin. Niiet sain kiirelt igaltpoolt läbi ja lennujaamast väljas ma olingi. Merle ja Brita olid kohe rõõmsalt vastas ja saime koju ära tulla. Ilm oli ilus ja päikeseline ja emme-issi juba nii ootasid kodus. Lucy muidugi jõllitas suurte silmadega, et appi see hull tuli jälle mind ahistama. Igatahes sain kohe oma eritellimuse kätte, milleks oli tuunikalaga võileivatort. Sõime ja rääkisime juttu ja niinii mõnus oli olla. Muidugi jagasin kõigile nende kraami kätte ja see tegi nad veelgi rõõmsamaks.
Õhtu mööduski lobisedes ja Brita muidugi ahistas mind, tal vaja ju niiiiväga mängida. Veidi sain õhtul Kaidoga lobiseda skypes ka, ostsin endale webika lausa selle jaoks. Magama minnes tuli korra pisar silma aga magama ma jäin ja öö möödus rahulikult.

Teisipäeval ärkasin 7:02. Emmel oli pikk tööpäev ja Merle läks hommikul ära egiptusesse. Niiet jäime issiga täitsa kahekesi pooleks päevaks. Saime maast ja ilmast lobiseda, nii super mõnus. Päeval emme helistas et saab lõunale. Läksime talle siis ASDA-sse vastu ja ostsime koju süüa. Päike paistis ja läksin varbavaheplätude ja kampsuniga. OH kuidas ma olen igatsenud seda plätude hooaega! Väljas niideti muru, see tekitas kohe suve lõhna. Võililled õitsevad ja... peaaegu suvi juba! Tulime siis koju ja mingi hetk issi kimas Britale järele ja emme läks teistpidi siis tööle. Terve õhtu mängisime Britaga "Stop the bus", lõpuks oli niinii siiber sellest. Kaidoga vahetasime mõned laused whatsappis aga kuna ta oli väga väsinud ja kõrvetised siis ta läks magama ära ja netti ei tulnud.

Kolmapäeval siis oli emmel vaba päev. Issi viis Brita hommikul kooli ja siis ajasime emmega kahekesi issil lõnga maha. Nüüd on ta täitsa inimese nägu jälle. Peale seda läksime siis koos Ecclesisse kolama, vaatasime mida erinevates poodides pakutakse. Esmasp emmel palgapäev, siis läheme shoppama. Muidugi toidupoes käisime ka ja sain oma kaua igatsetud Ben and Jerry jäätise ja muidugi After Eight piparmündishoksi. J Seal oli 500g Ben and Jerryt 2 naela ehk umbes 2,4 euri. Eestis on see pea 7 euri potsik.. Käisime korra veel 1 naela poodides ka. Sain sealt endale sobivad päikeseprillid 1,5 naelaga.. ehk siis 1,7 euri :DIgatahes siis tulime koju tagasi. Ilm oli üldiselt uimane ja kuulasin ema ja panin siis jope selga ja kingad jalga. Pidin üles sulama selle jopega ja jalad lõid tuld koju jõudmise ajaks. Issi muidugi läks teist teed pidi ja tõi Brita ka koju. Õhtusöögiks sõime ühepajatoitu ja väga mõnus õhtu oli. Saime Kaidoga ka lobiseda ja siis meie mängisime Britaga kaardimänge ja vanemad vaatasid ära "Jan Uuspõld - isa". Naersid seda veel eile hommikul ka. Magama läksime suhteliselt vara. Üritasin küll omatoas veel filmi vaadata aga uni oli suur ja vajusin kiirelt.

Neljapäeval siis emmel jälle pikk tööpäev. Issi viis Brita kooli ja mina vedelesin ja vaatasin erinevaid sarju ja filme ja vedelesin ja sõin ja jälle vedelesin ja. Naersin et oleks nagu hotellis. Päeval sai emme jälle koju. Niiet saime siin juttu ajada ja olla ja nautida perekonda. Eile oli ilma poolest huvitav päev. Oli vihma ja päikest ja rahet ja äikest. Kõike ikka parasjagu :D Üldiselt oli meil kõigil selline uinamuina päev. Britaga vaatasime ära õhtul Breaking Dawn Part 1. Siis rääkisin Kaidoga juttu kuni Brita trenni tegi ning siis mängisime 2 kiiret kaardimängu veel ning Brita läks magama ära. Vaatasin lõpuni reedese Kerge elu ning eilse Kättemaksukontori ning siis tuli emme koju. Rääkisime veidi veel juttu ja magama ära. Muidugi kass otsustas eile reetur olla. Muidu alati magab truult isa juures või otsas. Talle meeldib veel käpp issile pihku pista ja "käest kinni" magada. Nüüd magas terve tänase öö minu jalutsis truult. Mul ju vahet pole, Tootsiga nad sarnased niiet oligi kodusem tunne. Muidugi enda toa ust tänu sellele kinni panna ei saanud aga vahet polnud. Ära ajama ka ei hakka ju. Lugesin veel paar lehekülge ja jäime siis tuttu.

Täna nüüd pole hetkel veel riide saanud. Pesin pea ära ja vedelen hommikumantlis jalad laual diivanil ja joon kohvi. Selline tunne nagu hotellis oleks :D 14:40 peame olema Brital koolis vastas ja siis läheme sööma. Täna on Free food Friday, st et meie issiga sööme Subwayd ja nemad emmega Peter Paani. Mõlemad kiirtoidukohad aga meile issiga Paan ei maitse üldse.

Üldiselt pole ma vist viimastel kuudel ka nii palju naernud kui siin viimasel paaril päeval. Mu rasedaaju suudab ikka igast jama toota ja see tekitab korralikke naerupahvakaid. Täna teatasin emale üle poe näites, et "Sina ise oled lehm". Vaatasime pidžaamasid ja seal oli armas lehmaga ja tema on lehmahaige.. tahtsin öelda et tema lemmikud ju lehmad aga teatasin üle poe jah kogemata midagi muud. Õnneks ta sai aru ja irvitas õhtuni välja seda. Muidugi õhtul siin üritasin elukaaslasele rääkida et isal tilkus maasikamoos võileiva vahelt välja ja lükkas selle siis munapudru vahele... ütlesin et isal kukkus moos maha ja ta määris selle siis munade vahele. No jumal kus terve pere oli niimodi kõveras koos selle pärast. Ema naeris, et selleks isa siis lühikesi pükse kodus kannabki.
(Seletuseks siis moosiga võileiva kohta, et isa sööb minu eest neid imelikke asju, et ma ei peaks end isudega vaevama. Sõi siis munaputru majoneesi ja ketsupiga. Tegi juurde singivõileiva. Pani peale soola ja maasikamoosi. Moos siis tilkus võileivalt taldrikule ja segas siis moosi ka munapudruga. No väga rõve, mul läks süda lihtsalt pahaks. )

Kolmapäeva õhtul siin naersime, et Isa sööb minu eest imelikke asju ja seega mul isusid polegi. Ema ainult sööks koguaeg viimasel ajal, seega tema sööb minu eest ja selleks mul polegi kõht eriti tühi kunagi. Õetütrel on hormoonimöllud minu eest ja elukaaslasel kõrvetised ja.. mulle jäeti siis ainult iiveldamine. Oleme siis kogu perega "rasedad" :woohoo:


esmaspäev, 25. veebruar 2013

Elu algab täna!

"Ma ei saa aru, miks peab alati midagi ilgelt sitasti minema, et meile meelde tuleks, kui vedanud meil tegelikult on! Miks alati on vaja õnnetusi, et inimesed hakkaksid elu väärtustama?! Miks on vaja hoolida teistest pärast surma, kui me pole seda teinud nende eluajal? Iga päev, iga jumala päev ma vaatan enda ümber ja näen sinusuguseid enesekeskseid sitakotte, kes joovad ennast surnuks, kui nende naine teiste meestega k*pib; kes nutavad endal silmad peast, kui nad koolist välja visatakse; kes ei leia enam iial uut töökohta, kui neil ühel päeval pole enam võimalik teha seda, mida nad kakskümmend viis aastat teinud on!
Sa ei ole nii nõrk. Ma tean! Helena teab! Hakka, raisk, elama! Tee silmad lahti! Ja ma ei taha enam kunagi kuulda, et sul on midagi oma haleda mineviku kohta kurta. Sa ei ole seitsmekümne viie aastane, sa oled see, kes sa tahad olla, ja ütle endale, et su elu algab täna! Minevik on suva!"

See on üks lõik Sass Henno raamatust : Elu algab täna. Arvan, et meil kõigil on sellest lausest midagi õppida ja kõrva taha panna. Sass Henno on neetult hea kirjanik. Vähemalt minu hingele teeb ta pai.


teisipäev, 18. detsember 2012

Day 30

Day 30 – Your favorite song at this time last year


esmaspäev, 17. detsember 2012

Day 29.

 Day 29 – A song from your childhood

Estin - Esimene lumi. Esimene lugu, mis kohe meelde tuli.


Tänane päev oli täis puhast laisklemist. Nii lihtne ongi.

pühapäev, 16. detsember 2012

Day 28.

Day 28 – A song that makes you feel guilty 

See oli kõva pähkel. Valituks osutus Niki - Sa oled see kes jääb.



Tänane päev oli sisutihe. Hommikul veidi peale kella 9sat vedasin ennast taas nõmmele. Kella 10ks olid asjad ilusti väljas ja inimeste ootamine võis alata. Üldkokkuvõttes oli rahvast veel vähem, kui eile. Samas Kati ja Triin käisid vaatamas mind, niiet see oli tore. Ja üldiselt oli seal väga palju toredaid inimesi, kes muutsid päeva siiski värviliseks ja ilusaks. :)
 Kella poole kolme ajal tuli Aivar järele. Pakkisime siis tema ja minu asjad kokku ning ta tõi mind ilusti koju ära, nii nagu oli lubanud. 

Kodus läks kiireks. Oli vaja koristada ja asjatada ja õhtuks kõik valmis teha. Kella kuue paiku hakkas siis väike jõulupidu. Enamus inimesi kohale ei tulnud aga peamised inimesed olid siiski olemas. Kõigepealt jõudis Teija, kes tõi imemaitsvaid muffineid ja veidi peale teda tõi Allan ka Darja ja Anna kohale. Õhtu oli väga mõnus. Tegime vesipiipu, jõime morssi ja lobisesime. Nalja sai tõesti nabani ja kõhulihased said meil kõigil kõva trenni. Aitäh kullakesed!


laupäev, 15. detsember 2012

Day 27

Day 27 – A song that you wish you could play

Terminaator - Vaid igatsus teeb nii.


Tänane päev oli huvitav. Läksin rõõmsalt 10 paiku Nõmme keskuse juurde. Ostsin poest veidi näksimist ning hops endisesse kinomajja. Seekord siis ei müünud ehteid vaid maiustusi. Rahvast oli vähe, kuid ma ei heitnud meelt. Suhtlesin teiste müüjatega, kelle seas oli eelmisest nvsest juba tuttavaid ees. Üldiselt oli tore päev, oleks vaid rahvast rohkem olnud. 3 ajal tuli Aivar mulle järele ja lasime sealt varvast. Asjad jätsime sinna, sest tahaks homme veelkord proovida, ehk on parem päev.

Mõtlesime veel korra läbi põigata Mustamäe turult, kus oli uue hoone avamine täna. Hea oli, et läksime. Singimüüja oli seal ja sain tema kaudu jälle seda imehead kuumsuitsusinki ja põdravorsti. Ja siis ta tõi mind koju ära. Nüüd puhkan, sest homme taaskord laadale. :)


reede, 14. detsember 2012

Day 26

Day 26 – A song that you can play on an instrument

Noh.. Ilmselt rongisõiduga saaks hakkama. :D


Täna oli vahelduseks sisukam päev. 8:20 algas minu tööpäev Murastes. Aeg läks üllatavalt kiirelt ja natuke peale viit õhtul sain sealt tulema.

Algselt pidi Kati külla tulema veini ja vahvli õhtule aga tööasjad tulid vahele, seega lükkasime asja edasi. Igatahes peaaegu kodu juurde jõudes meenus, et Maris tahtis täna läbi tulla. Helistas, kui olin maja ees. :D Niiet sain vaevu koju kui Maris tuli. Lobisesime siin maast ja ilmast, vaatasime jalanõusid ja nautisime seltskonda. Polnud teda näinud alates 2011 kevadest saadik. Tookord saime juhuslikult kokku Tallinna rallil.

 Igatahes veidi peale 8sat läks tema ära ja mina panin riide ja sain Aivariga kokku. Läksime istusime Magistrali kohvikusse maha ja rääkisime veidi ärijuttu. Niiet nvs tuleb mul taas töine :)