Kõik kuradi pinged ja jamad kogunevad ja Kevadväsimus võtab aina enam võimust. Üldse ei taha ja ei viitsi enam midagi teha. Pole jõudu käsigi tõsta, rääkimata tööl klientidele naeratamisest või kogu selle kuradi kräpiga tegelemiseks.
Täna võtsin kätte ja sundisin end veidi liigutama. Küürisin tööl aknaid ja soe päike tegi olemise veidi paremaks. Ja võtsin eesmärgiks täna koju jalutada. Nojah, peaaegu õnnestus ka. Suutsin enamvähem kuivade jalgadega Marja selverini rõõmsalt ära koperdada ja läksin siis poeringile. Ja sinna tuli juba Kaido järele, et koos koju toiduasjad koju tassida. Aga kõigi eelduste kohaselt oli mu jalutuskäik umbes 3,5 km pikk, niiet kõige hullemaks nimetada ei saa. Arvestades sedagi, et kõik toimus peale pikka tööpäeva. Päeva "toredaim" uudis on see, et arvatavasti saan endale täiesti uue kollektiivi, kuna praegune otsustas korraga pillid kotti panna ja lahkuda. Juhhei, what next!?
Suur aitäh M-le, kes vähemalt tööl täna külas käis ja veidi energiat jagas. Kullatükk igas päevas :) Ja veel suurem AITÄH talle selle eest, et ta mu uue kullakese termostassi kontorist ära tõi. Olen armunud, lihtsalt supermõnus tass. Hoiab meeletult hästi sooja ja ei tilgu kusagilt otsast. Paremat ei oska tahtagi :)
Nüüd aga lõpetan oma õuna, vean väsinud pepu voodisse ja üritan rohkem mitte mõelda. Head ööd!
