pühapäev, 30. september 2012

September

Ma olen maailma kõige laisem blogija ilmselgelt, kuid vähemalt üritan end vahepeal kokku võtta.

Uudiseid siis niipalju, et 16. septembril oli minu viimane tööpäev Coffee innis. Kuna ma pole üldse hea töötaja ja ei käi mööda nende "nööri" siis targem oli lihtsalt neile tadaa öelda. Nagu öeldakse, "Kala hakkab mädanema peast". Selle firma pea on igatahes juba läbi mädanenud ja kes selle raipehaisu sees ikka suudab tööd teha :)

Olen hetkel siis lapsehoidja kahel rindel. Enne kui uuesti rügama saab hakata, tuleb ju organismi veidi puhata, palju magada ja lastest energiat ammutada.

Esiteks on mul hoida imearmas kohe 9. kuuseks saav noormees Rolef, keda ma väga jumaldan. Teda käin siis Murastes hoidmas 2x nädalas, et emme saaks tööl käia. Kui õues ilus ilm, siis käime ringi kärutamas ja ka mänguväljakul. R.-ile meeldib väga liumäest alla lasta ja karuselli peal sõita. Kiikuda meeldib ka aga kodus on parem kiik, kui mänguväljakul. Kui vihma sajab, otsime toas tegevusi. Hetkel siis ronime igale poole püsti, kus võimalik on ja ega kaugel pole ka esimesed sammud ilmselt. Väga väga kiirelt areneb, paar päeva olen eemal ja jälle oskab niiii palju teha et ainult vaata ja imesta. Mu väike päike igas päevas.. ja emme-issi oma muidugi rohkem :)

Pildi peal siis poiss istub karusellil ja ootab sõitu :)

Teine laps keda hoidmas käin, on mul kõrvalmajas. Pisike kohe-kohe aastaseks saav neiu, nimega Miia-Mari. Teda olen alles 2 lühikest korda hoidmas käinud, seega me veel harjume teineteisega. Aga imearmas pisike neiu on ja ta kohe täitsa meeldib mulle. Mina vist talle ka ikka natuke :)

2. oktoobril saab meil Kaidoga koos oldud 3 aastat. See näib nii uskumatuna. Alles täitusid ju esimesed ärevad kuud ja nüüd juba 3 pikka aastat koos veedetud. Igatahes veedame juba teist aastat jutti aastapäeva välismaal, seekord lausa 15 päeva, seega ületame eelmise aasta 10 päevaga. Aga seda on lausa vaja, probleemidest ja kõigest on vaja lihtsalt veidiks eemale saada, et keskenduda teineteisele ja sellele, mis on tähtis.

Eile tegi Etu mu kulmud taas korda ja sain endale imeilusad ripsmed ja isegi punase väikese kivikese külge, olen rahul :) Aitähaitähaitäh! Täitsid mu kauaaegse unistuse :)

Täna käisin koos Kaido ema Lemmi ja tema sõbra Jüriga Vabaõhumuuseumis. Oli vägaväga tore päev ja ilmaga vedas meeletult. Arvasin, et tavaline uimane ja vihmane päev tuleb, nagu viimasel ajal ikka. Hommikul silmi avades väljas päikest piilumas nähes aga süda lausa rõkkas sees. Uimerdasin veidi, sõin kaks ampsu ja Kaido viis mind ära. Ise läks laagrisse Golfi kallal nokitsema. Jalutasime ringi, tegime pilte ja lobisesime. Nii tore, kui giid on omast käest võtta ja ta niipalju rääkida oskab.
Olime seal ikka päris mitmeid tunde ja nautisime. Kella kolme ajal läksime bussipeatusesse, kus meie teed lahku viisid. Nemad 21 peale ja mina 21A peale. Igatahes mul on vedanud, et sellise fantastilise ämma omale saanud olen :)

Aga hea uudis on see, et Kaido sõitis täna Golfiga!!! St seal on veel ühtteist teha ja esituledki puudu, aga TA LIIGUB! Seega mu vaev ja jonn ei ole asjata olnud. Meie nunnu saab terveks!

Nüüd aga vaatan Marley ja mina lõpuni ja kerin magama.

Siku.