Väike shoping inglismaal.

Sain lõpuks oma nunnu jänkukalendri!!

Ja neid poolsaapaid olin ma juba ammu netilehel nillinud! Hinnaks 25 naela.

Ja need on uued lemmikud. Hinnaks 18 naela. :)

Sain sellegi Gerli soovitusel ära proovitud, TÕELISELT maitsev asi. Nüüd vähemalt teada, mida inglismaalt tellida :P

Elu esimesed OREO küpsised. Minu arust polnud midagi erilist. Meie Domino ja DOPS küpsised palju maitsvamad.

Talv võib tulla, mina olen valmis. Ehk siis 25 naela eest puhast õnne on pildil. Soojad, mugavad ja fantastiliselt ilusad saapad!

Ja sain omale nööpkõrvaklapid ka. Palju parem heli ja kõrvad ei hakka valutama, olen nii rahul. Olid kusagil 10 naela kanti vist. (12 euri umbes). Eestis juba kvaliteetset asja selle hinnaga ei leia ilmselt. Kaasas kolmed erinevad kummist otsad. :)

Ja ma SAIN oma portselan termostassid, mida eestis nii kaua otsinud olin. Muidugi neil pole silikonrõngast ümber aga need on punased ja niii ilusad. Topeltseinaga, hoiavad hästi sooja ja käsi ka ära ei kõrveta. Ühe hinnaks 4 naela. :)

Esimest korda sai ka Ben and Jerry jäätis järele proovitud. Hind sama soolane kui siin. Aga peab tunnistama, et täiesti uudne kogemus ja tahan kindlasti veel. Järgmisena tahaks Strawberry Cheescake -i oma ära proovida.

Ja emme ostis natukene kommi meile eestisse kaasa.. Kõige lemmikumad siin siis Hershleys, Kitkat Beanut butter (Minu ja Merilini mõistes soolane shokolaad. Oli ka eestis väga vähest aega müügil ja ammu igatsenud juba), SMINT (Selle küll ostsin ise ja lennuki pealt.) Väga mõnus meenutus lapsepõlve :) Muidugi kõik inglise kommid on fantastiliselt head.. Kalevi omadega võrrelda ei anna :)

Sügis.

Meie Brita kostüümipäeval koolis :)

Kuna ilmselgelt seal nett oli miinus maiteamis, siis ma pilte üles ei saanud panna ja vihaga ei hakanud kirjutama ka. Nüüd siia postituse algusesse lisasin mõned pildid siis inglismaast. Shopingupildid said eraldi postituse :)

Mingeid suuremaid sündmusi seal ei toimunudki. Jalutasime, käisime poodides, veetsime kodus kvaliteetaega mu perega. Isa sai vahepeal nädalaks tööle, niiet siis olime meie koduperenaised. Tegime süüa ja pesime nõusid ja viisime last kooli ning tõime ära.

12. Oktoober sain oma Britakese üle uhkust tunda. Neil jagatakse koolis kord nädalas igas klassis ära 2 aukirja nö. Parim kirjutaja ja Superstaar. Superstaar on see, kes on millegagi eriliselt silma paistnud sellel nädalal. Laste teadmata kutsutakse siis nende laste vanemad/lähedased kooli, kes saavad aukirja. Kõiki ei saa kutsuda, sest saal väike. Ja kuna Emme-issi-Merle kõik tööl, siis läksin mina kooli. (Brital on tegelikult kodus enda toa seinad neid Kirjutaja ja Superstaari aukirju täis, ta lihtsalt ongi niiiivõrd tubli) Ja siis ma pidin uhkusest katki minema, kui käin oma printsessi seal saali ees. ( Kuna ta on Head girl, siis ta niivõinaa on alati sellistel üritustel klassi ees. Aitab Head teacheril panna muusikat ja kõike planeerida ja.. justkui klassivanemad meil eestis ilmselt. Neil pisike kool ja terve kooli peale siis 1 Head girl. ) Mitte ainult aukirja pärast vaid ta lausa säras seal ees, ta lihtsalt ongi niivõrd tubli tüdruk. Ja mina siis pisardasin seal suurest uhkusest.

Muidu üldiselt ma enamus ärkvel oleku ajast veetsin koos Britaga. Mängisime Aliast, Monopoli, kaarte, Deal or no Deal (Eesti keeles Võta või jäta. Tal selline lauamäng) ja veel paljusid selliseid. Sims -i õpetas mind mängima. Mario Karti mängisime. Ja muidugi tegime raamatuklubi, kuna me mõlemad nii suured raamatusõbrad. Vedelesime tema voodi peal (Tema osa ajast küll pooleldi minu otsas), mina lugesin Printsessi päevikuid ja tema Harry Potterit (Ta enne ei sallinud Potterit üldse, kuigi polnud lugenud. Aga kuna mina fännan seda, siis ta otsustas huvi pärast ka lugema hakata ja meeldima hakkas :P). Ja niimodi tundide viisi, vot see on kvaliteetaeg minu mõistes. 

Tagasisõit oli seekord minu jaoks kuidagi veel raskem kui tavaliselt. Pühapäeval juba nutsin. Muidugi Britast sai asi alguse, tema hakkas juba pühapäeval nutma ja leiutama põhjuseid, miks ma ei tohi eestisse tagasi tulla või kuidas ma sinna saaksin jääda. Ja see oli lihtsalt niiiiii raske minu jaoks. Ma tean, et me ju näeme webika vahendusel ja küll varsti jälle külla läheme. Aga ta on minu jaoks nii A ja O, et minu jaoks on tõeliselt raske temast nii kaugel eemal olla ja teda 1-2 korda aastas reaalelt näha ja kallistada.Igatahes pühapäev möödus nutuselt ja ka magada ei saanud korralikult. Esmaspäeva hommikul oli äratus kella kuue ajal ja poole 8 ajal hakkasime lennujaama poole sõitma. Ulgusin terve tee jälle nagu lollakas. Iga korraga läheb järjest raskemaks, missest et seekord olime kauem seal ja kodused probleemid ka kummitasid. Ikka oli väga raske see ära tulek. Lennujaamas ka veel ulgusin. Muidu kõik läks sujuvalt. Korra külastasime WC-d. Siis läbisime igasugused kontrollid ja olimegi juba ootesaalis. Seal käisime ostsime pudeli vett lennukile ja saime oma pool tunnikest istuda, kuni tuli kutse lennule. Seal oli nii palju eestlaseid ja eesti keelt, lausa lust oli kuulata. Kotti avasse toppima ei pidanud, lennukil saime tagant neljandasse ritta ja Kaido akna alla ja mina keskele, nagu viimasel ajal kombeks on olnud. Kuna öö jäi poolikuks, siis enamus lendu magasin maha.. Lõpuks muidugi jäid kannid nii valusaks, et enam ei õnnestunud tukkuda ja pidin seal siiberdama. Lennujaamas läks kõik sujuvalt ja välja saades tuli isa juba järele ja tsiuh kodus me olimegi.

Muidugi kõht lõi pilli ja kaua kodus olla ei saanudki, seega käisime Hesburgeris söömas. Anna tuli ka sealt läbi ja saime temaga mõned sõnad vahetada ja muidugi talle kommipaki ära anda. Siis väike poes käik ja varusime oma tühja külmkappi jälle pisut söögipoolist ja siis koju ära. Olime mõlemad väsinud ja läksime varakult magama, järgmisel päeval jälle ju mõlemad tööl..

Uudised UK-st.

Viimati kirjutasin üleeile, siis kui me hakkasime välja jalutama minema. Jalutasime kanali ääres koos ema, isa ja Kaidoga. Siiani oli see meie salakoht aga seekord said siis nemadki selle koha võlu tunda. Igatahes mingi hetk hakkas vaikselt tibutama. Mul oli siis muidugi issi vihmavari õnneks kaasas ja pugesin selle varju.. järjest kõvemaks sadu aga läks. Lõpuks mõtlesime, et oh siin lähevad kiirelt üle, et läheme käime niikaua ASDA-s ja ostame toidukraami ära, et siis vast enamvähem järele jäänud vihm.. tükk aega kolasime. Sain endale sukapükse 2 paari ja õhtusöögi kraami ja.. välja tagasi jõudes ootas meid aga tore üllatus. Vahepeal oli kohale jõudnud hoopiski padukas.. mis küll veidike vaibus suhteliselt ruttu aga siiski jäi päris kõvasti sadama.. Ma olin UGGidega, mis tähendab seda et mu jalad said päris korralikult märjaks. No muidugi, kui üks hiiglaslik loik teises kinni on. Käisime veel korra Tescos ja sealt vutavuta alla pisikesse poodi ja siis koju. Ülejäänud õhtu oli lebo, mängisime Britaga kahekesi erinevaid lauamänge. Õhtusöögiks ahjus küpsetatud sealiha ja keedukartulid, mmm kui hea. Veidi peale 10t jälle tuttu ära, siin koguaeg meeletu uni.. aga meil puhkus, seega võiksime või päevad läbi magada :)

Eile hommikul ärkasime jälle enne kella 8sat. No harjunud ikka eesti ajaga veel.  Igatahes käisin ma siis pesemas ära ja sõime koos hommikust ja jõime kohvi. Tsill ja rahulik hommikupoolik. Mingi hetk otsustasime koos Urmstoni minna, kus on jutti mitmeid toredaid poode. (Erilised lemmikud loomapood ja Sportdirect.) Jalutasime siis sinna, ilm oli ilus. Kolasime mööda poode ja vaatasime ja uurisime. Kaido sai endale Sportdirectist uued head papud. Ja mina sain loomapoest endale kõige armsama kalendri EVER! Ehk siis küülikud ja 2013 aasta. St mitte ei saanud, vaid Kaido ostis mulle :) Britale võtsime sealt samast Saksa-lambakoera piltidega kalendri. Ta lemmik koeratõug on sakslane, tahab endale ka kunagi saada. Ja kalendrit ka ammu tahtnud. Igatahes vaatasime veidi veel ringi ja siis tipatapa koju tagasi, sest Britale pidi kooli vastu minema. Sillani jõudes avastasime aga, et laev tuleb ja sillad keeratakse kohe ära. (Siin on kanali kohal ära keeratavad sillad, sest muidu ei mahu laevad läbi.. enamus keeratakse ühe külje pealt ära aga siin "meie" sild keeratakse kanali keskele lihtsalt.. ) Kõigepealt nägime paadikanali silla ära keeramist. ( Autosilla kõrvalt läheb paadikanali sild, kust voolab siis selline madal kitsas kanal..päris tore vaadata, kuidas laev sõidab üle silla ja all voolab suur kanal.) Ja siis kimasime üle silla ja ootasime ja vaatasime teisel pool, kuidas autosild kinni pandi ja see ka ära keerati. Pilte tegime ka aga need saate siis, kui internet veidi rohkem funkama hakkab ja pildid ikka üles laeb, hetkel ta minuga koostööd ei tee. Igatahes vaatasime silla tagasi keeramise ka ära ja tulime siis koju. Brita oli niiiiiiiiiiiii õnnelik selle kalendri üle, et tahtis nutma hakata. Ja sis ahistas mind terve õhtu erinevate mängudega jälle.. Vahepeal võtsin tema Printsessi päevikute esimese osa ja kerisin seda lugema teki sisse. Korraks jäin tukkuma ka aga Brita ajas mind kiirelt jälle üles. Õhtusöögiks oli eile Friikartulid ja sardellid.. mulle vorstikesed ei maitsenud ja võtsin selle asemel esmaspäevast alles jäänud juurvilja-sulajuustu kastme ja sõin selle ära. Ja peale 10t veidi jälle tuttu.

Täna ärkas Kaido kusagil 7 ajal juba. Mina pikutasin edasi ja vedasin end voodist välja 8 läbi natuke. Hommikukohv, munapuder + jogurt ja oligi hea algusa päevale tehtud. Peale 12st millalgi otsustasime välja minna, seekord jäi issi tervislikel põhjustel koju. Seekord otsustasime minna Stretford Mall-i. Jalutasime kodust Traffoka juurde ja sealt buss nr 18ga Stretfordi. Seal kolasime mööda poode ja lobisesime, aeg lausa lendas. Alguses tundus, et polegi seal suurt midagi, kuni leidsime ühe kingapoe, milles ma otsekohe ühte saapapaari armusin.. Muidugi nendega ma sealt poest väljusin ka. Imeilusad mustad poolsaapad ja hind vaid 25 naela, st 30 eurot umbes. Kaido muidugi viskas seal nalja. Vaatasime imeilusaid stilettosid, mille ninal-külgedel-kontsal olid sellised orad või nagad püsti.. Kaido selle peale märkis, et nende kandmiseks on relvaluba vaja :D Eks ta nii ole jah aga see ei tee kinga koledamaks, jumalikud! Sealt jalutasime veidi veel edasi, vaatasime ka imeilusaid usside ja ämblikutega ehteid aga neid ei ostnud. Lõpuks otsustasime tagasi sõita. Seekord õnnestus saada siis Double deckerisse ja ülemisele korrusele. Alguses teise pingi aga pool sõitu saime ka kõige ees sõita. ( Selle peale tuleb meelde nali, kus üks mutt ütleb teisele, et ära sa sinna ülemisele korrusele mine, see sõidab täitsa ilma juhita.) Traffoka juurest jalutasime siis ASDA-sse, sest koju oli süüa vaja tuua. Kuna kõik ringi tõstetud, siis kolasime ka üleval niisama ringi ja ma sain lõpuks enda kaua ihaldatud nööpkõrvaklapid endale. Muidugi hind oli ajuvaba, võrreldes eesti hindadega. Selleks olen ma kohe eriti rahul. Sai prooviks ka esimest korda elus kuulsaid OREO küpsiseid võetud. (Minu arust väga ei erine meie mesikäpast või doominost.) Ja hunniku veel süüa ja jogurteid ja siis suund koju. Siin hakkas Brita muidugi kohe ahistama aga ta on mul nii armas, et ega ei saa pahane ka olla tema peale. Mängisime siis Monopoli ja Kaido lõi ka täna kampa. Ja siis näitas Kaido meile Youtubest toredat onukest, kes naeris väga toredasti. Niiet me kõik kõhud kõveras ja pisarad silmis siin irvitasime. Ja siis näitasin ma üht tädikest, kes ilmselt sama videot vaatas ja kellel VEEL parem naer oli, niiet meil tahtis piss naerust püksi tulla. Ja siis läksime me sööma. Täna siis Makaronid viineritega, njomm kui hea. Peale seda mängisime veidi veel ja käisime siis Kaidoga poes piima, limpsi ja õlut toomas. Ja siis Britaga natuke Mario Karti ja tema läks tuttu ja mina tulin kirjutama...

Igatahes pildid tulevad aga ma ei oska öelda millal, veidi läheb aega. Ja minul on nüüd uneaeg, seega head ööd:)

S.

Manchesteris

Jõudsime ilusti kohale, kuid eile polnud aega arvutit eriti kättegi võtta, rääkimata kirjutamisest :)

Igatahes pühapäeva öö vastu esmaspäeva ma ei maganud. Nokitsesin küünte kallal, vaatasin Tuvikesi, mõtlesin.. Ühesõnaga olin täiesti omas mullis. Hommikul kobisin kuuma vanni ja ligunesin seal oma tund aega. Siis pesin end puhtaks ja vannist väljudes olid sõrmed ja varbad täiesti krimpsus..vanainimese tunne tekkis :P Kell oli juba 8 läbi.. väga halb. Plaan oli juba enne 8sat väljuda ja töötukassas ära käia. Ok, sõin siis hommikust, jõin tassikese kohvi ning veidi peale kella 9sat astusin uksest välja. Hops Tõnismäele trolliga ning siis töötukassasse. Muidugi seal tuli välja, et unustasin CI-st võtta ühe vajaliku paberi.. egas midagi, tuleb siis nendega ühendust võtta uuesti. Igatahes passisin seal oma 45 minutit, enne kui löögile sain. Avalduse sain sisse antud ja nüüd vaid see paber järele vaja viia peale eestisse naasmist. :)

Peale töötukassat hüppasin trollile ja kimasin siis Konsumisse. Emme eritellimus oli Säästuleib, mida müüakse vaid ETK kauplustes.. jama. Igatahes jooksin siis 2 leivapätsi pärast konsumisse ja siis koju. Teepealt pahnaputkast ostsin endale toreda kotikese ka ära, mida ammu juba nillinud olin. Punast polnud seal aga lilla on ka imeilus. :) Igatahes Kaidoga sain kokku Tammsaare-mustamäe tee ristis ja käisime kiirelt Mustikas ning ostsime kõik vajalikud kaubad sealt ära. Ja siis vutavuta koju pakkima ja veel viimaseid asju kraamima. Lõpuks veel saime paar ampsu süüa ja pool tunnikest niisama istuda, kuni isa tuli ja meid lennujaama sõidutas.

Lennujaamas siis saime oma kohvrikese kõigepealt ära antud. 900g oli veel ruumi ülegi. Siis väike wc ring ja siis ostsime vanematele 2013 kalendri ära. Kaido käis suitsul ja siis suundusime sisse. Muidugi mu kott otsiti läbi. Kaks juustuvorsti latti + kommipakid olid kotis.. Ja mitmed laadjad ja kõrvaklapid.. pildi pealt tundus veits imelik.. mingid suured laiad asjad + palju juhtmeid. Jah muidugi, vean pommi käsipagasis kaasa :D Igatahes sealt läbi. Väike tiir Tax free poes. Ostsime issile A le coq premiumit ja endale vett kaasa ja lennukile. Peksti varem lennukile ja ilmselt ja väljusime varem. Lend oli tüütu, nagu ikka. Esimese tunnikese ma tukkusin seal iks asendis. Ülejäänud aja lugesin, kuulasin muusikat, mängisin mänge arvutis..Lennuk vahepeal raputas korralikult, halbhalb. Aga maandusime õnnelikult. Kohvri saime ilusti kätte ja siis Merle ja Brita tulid järele meile ja vutavuta koju. Emme ja issi juba ootasid ja tegi igast head ja paremat süüa. Käisime veel poest juua toomas. Emmele niiväga meeldis kink. Britale NIIIIIIIIVÄGA meeldis kink ja Merlele kaaa. Kätiste üle oli eriti õnnelik. Käekett kahjuks ei mahtunud ja sellest me veel vaatame, mis saab. :)  Ja siis õhtusöök oli üleootuste hea... Minu juurvilja-sulajuustu kaste.. ja tomati-kurgi salat.. ja kartulisalat ja ahjulõhe ja.. AAAH kui hea. Tort ka lõppu :) Lõpuks olid kõhud punnis ja hea olla ja kerisime tuttu ära. Eesti aja järgi üks 12.. siinse aja järgi siis kell 10. :) 

Ärkasime siinse aja järgi pool 8 aga eestis pool 10.. Niiet täitsa okei uni oli. Sõime hommikust ja lobisesime ja läheme nüüd jalutama :) 

Pst.. täna saab meil Kaidoga 3 ilusat aastat koos oldud. Palju õnne meile ja ma armastan sind kallis! <3 div="div">

September

Ma olen maailma kõige laisem blogija ilmselgelt, kuid vähemalt üritan end vahepeal kokku võtta.

Uudiseid siis niipalju, et 16. septembril oli minu viimane tööpäev Coffee innis. Kuna ma pole üldse hea töötaja ja ei käi mööda nende "nööri" siis targem oli lihtsalt neile tadaa öelda. Nagu öeldakse, "Kala hakkab mädanema peast". Selle firma pea on igatahes juba läbi mädanenud ja kes selle raipehaisu sees ikka suudab tööd teha :)

Olen hetkel siis lapsehoidja kahel rindel. Enne kui uuesti rügama saab hakata, tuleb ju organismi veidi puhata, palju magada ja lastest energiat ammutada.

Esiteks on mul hoida imearmas kohe 9. kuuseks saav noormees Rolef, keda ma väga jumaldan. Teda käin siis Murastes hoidmas 2x nädalas, et emme saaks tööl käia. Kui õues ilus ilm, siis käime ringi kärutamas ja ka mänguväljakul. R.-ile meeldib väga liumäest alla lasta ja karuselli peal sõita. Kiikuda meeldib ka aga kodus on parem kiik, kui mänguväljakul. Kui vihma sajab, otsime toas tegevusi. Hetkel siis ronime igale poole püsti, kus võimalik on ja ega kaugel pole ka esimesed sammud ilmselt. Väga väga kiirelt areneb, paar päeva olen eemal ja jälle oskab niiii palju teha et ainult vaata ja imesta. Mu väike päike igas päevas.. ja emme-issi oma muidugi rohkem :)

Pildi peal siis poiss istub karusellil ja ootab sõitu :)

Teine laps keda hoidmas käin, on mul kõrvalmajas. Pisike kohe-kohe aastaseks saav neiu, nimega Miia-Mari. Teda olen alles 2 lühikest korda hoidmas käinud, seega me veel harjume teineteisega. Aga imearmas pisike neiu on ja ta kohe täitsa meeldib mulle. Mina vist talle ka ikka natuke :)

2. oktoobril saab meil Kaidoga koos oldud 3 aastat. See näib nii uskumatuna. Alles täitusid ju esimesed ärevad kuud ja nüüd juba 3 pikka aastat koos veedetud. Igatahes veedame juba teist aastat jutti aastapäeva välismaal, seekord lausa 15 päeva, seega ületame eelmise aasta 10 päevaga. Aga seda on lausa vaja, probleemidest ja kõigest on vaja lihtsalt veidiks eemale saada, et keskenduda teineteisele ja sellele, mis on tähtis.

Eile tegi Etu mu kulmud taas korda ja sain endale imeilusad ripsmed ja isegi punase väikese kivikese külge, olen rahul :) Aitähaitähaitäh! Täitsid mu kauaaegse unistuse :)

Täna käisin koos Kaido ema Lemmi ja tema sõbra Jüriga Vabaõhumuuseumis. Oli vägaväga tore päev ja ilmaga vedas meeletult. Arvasin, et tavaline uimane ja vihmane päev tuleb, nagu viimasel ajal ikka. Hommikul silmi avades väljas päikest piilumas nähes aga süda lausa rõkkas sees. Uimerdasin veidi, sõin kaks ampsu ja Kaido viis mind ära. Ise läks laagrisse Golfi kallal nokitsema. Jalutasime ringi, tegime pilte ja lobisesime. Nii tore, kui giid on omast käest võtta ja ta niipalju rääkida oskab.
Olime seal ikka päris mitmeid tunde ja nautisime. Kella kolme ajal läksime bussipeatusesse, kus meie teed lahku viisid. Nemad 21 peale ja mina 21A peale. Igatahes mul on vedanud, et sellise fantastilise ämma omale saanud olen :)

Aga hea uudis on see, et Kaido sõitis täna Golfiga!!! St seal on veel ühtteist teha ja esituledki puudu, aga TA LIIGUB! Seega mu vaev ja jonn ei ole asjata olnud. Meie nunnu saab terveks!

Nüüd aga vaatan Marley ja mina lõpuni ja kerin magama.

Siku.

Tööötööötööö..

.. ehk töötame end hulluks.

Minu töömaraton  hakkab EHK lõpule jõudma. Homme (täna) veel viimane päev. Alustasin maratoni eelmisel nädalal Liivalaias ja pidama jäin laupäeva peale, kui oli ainus selline tõeliselt vaba ja lebo päev, kui mitte midagi tegema ei pidanud.

Pühapäeval siis kobisin kella 7meks hommikul tööle ja 14h tööpäev oli ees. Tööpäev ise oli õnneks üpris rahulik. Rahvast oli väga vähe ja enamjaolt oli selline passimine. Päeval ja õhtul käis Merka külas tööl ja aeg läks kohe palju kiiremini.. Õhtul veel astus ka Kristlyn läbi ja nalja sai lihtsalt nabani... st naersin oma naba paigast ära peaaegu. Imeläbi aga sain ma uimerdades kohvikust minema juba 21:17.. niiet jõudsin koju ka üpris varakult.

Esmaspäeval, 13. Augustil, läksin jälle rõõmsalt kella 7meks tööle. Mida ma aga ei teadnud, oli see et vabaduse väljakul toimub sellel päeval Olümpiasangarite tagasitulemis ja autasustamis pidu, seega alates lõunast oli mul KOGU AEG järjekord. Ei mingit hingetõmbe momenti või istumist, ainult vorbi aga kohvi. Vahepeal pausid sain teha ja väljas õhku hingata ja lasin edasi. Õhtul sain isegi paar minutit peale 9sat kohviku kinni panna, niiet läks hästi. Kartsin, et lasen seal kella kümneni välja.. koristada ja masinapesu teha sain muidugi alles peale seda. Kassa oli rekordiline (Meie kioski mõistes) 423, 92€ ja jooke tegin kokku 196tk. Niiet oli päris tihe tööpäev. 22:20 helistas mulle veel Maria, et ta on ikka veel haige ja palavikus ning pole väga võimeline tööle järgmisel päeval liikuma ning kas ma saaksin talle kellegi asemele leida.. niiet lõpptulemusena peale helistamisi ja smsse ja kohviku koristamist, sain ma minema peale poolt 12st ja viimase trolliga koju.. kell oli siis 12 läbi muidugi, kui tuppa astusin.

Teispäeval oli mu töömaratoni teine ja viimane vaba päev, kuid see ei tähendanud et lebotada oleksin saanud. Hommikul ikka äratuse peale tõus, et pesemas käia ja sättida. Kella poole kaheks läksin rõõmsalt Lootose ilusalongi, kus sain veel mõne hetke oodata ning siis Liisu lahkus ja mind kutsuti sisse. Nimelt olin sellel päeval Etule koolitusel modelliks. (Kulmude modelleerimine ja ripsmete keemiline värvimine) Ühesõnaga sain 1,5h pikutada seal silmad kinni, kuni mulle ilusad ripsmed ja kulmud tehti. Siis sai koolitus läbi, Etu sai oma tunnistuse kätte ning läksime koos sealt Lille Mäkki. Etu sõi eine, mina võtsin Coca ja friikad ning nautisime olemist. Söödud ja räägitud, siis iga roju oma koju :) Kodus sain olla vaid hetke, võtsin koti ja panid teistpidi kontori poole ajama. Oli vaja osad asjad ära viia ja sain ka Kuljusega paar sõna vahetada. Teisi kontoris ei olnud enam. Ja siis korra mustikast läbi ja koju tagasi.. ja ootamatult oli kell nii palju saanud, et nokitsesin küünte kallal veel veidi ja jälle magama ära.

Kolmapäeval ootasin mind jälle oma kohvikus 14h vahetus. Olin niinii väsinud. Ikka sellised poolikud ööd ja rahutud uned, nagu enne tööle minekut ikka. Organism hakkas juba vaikselt märku andma, et oleks aeg veidi ka puhata. Aga ei, sellist luksust juba endale veel lubada ei saa. Igatahes tööpäev venis ja õnneks oli palju rahulikum, kui esmaspäev. Õhtul sain jälle varakult minema, sest julmalt jätsin osad asjad hommikuks teha. 

Neljapäeval taaskord 14h tööpäev ees. Hommikul pidin trollis magama jääma ja sees keeras pool päeva. Kui varem tundus cappucino liiga kange siis hetkel ainult selle najal veel jalul püsingi.. Rohke siirupiga cappucino on justkui narkootikum :) Õnneks vedas sellega, et Anna tuli õhtul neljaks tunniks minu eest tööle, niiet sain veidi varem koju ja kauem puhata.

Reede hommikul oli juba lihtsam ärgata. Esiteks mõte, et homme vaba päev ja teiseks selleks, et rohkem välja puhanud ka. Suuur aitäh veelkord Annale selle eest. Päeva peale aga vajus mu tuju ja tervis saapasäärde. Päeval tuli välja, et üks neiu oli haiguslehe võtnud ja muidugi ei helistanud või saatnud smssi, vaid selle asemel kirjutas mulle feissbuuki sellest.. Poleks ma vahepeal telefoniga netis käinud ja seda lugenud, oleksin alles poole öö aeg vb teada saanud, et laupäeval kell 7 jälle tööl peab olema. Nutt oli kurgus ja silmis läikisid pisarad, no lihtsalt selline tülpimus ja väsimus ja.. kõik lained lõid pea kohal kokku. Üritasin küll leida asendust, kuid enamus ei viitsi ja ei taha ja ei saa, randa vaja minna ja pidu panna. Õnneks ilmus kusagilt nurgatagant välja üks neiu Mirjam ja tormas mulle appi. Jättis oma laupäevase väljasõidu ära ja tuli pooleks päevaks minu eest tööle, et saaksin kauem magada ja veidigi välja puhata.

Laupäeval ehk täna ärkasin reaalselt üles kell 12.. Kergelt 10h und, aitas küll natuke. Ja siis lihtsalt olin, käisin pesemas ja veeresin kella kolmeks tööle. Tuju oli täitsa hea ja lootsin, et homseks ehk leiab ikka asenduse või saab E.gi terveks, nagu ta suure suuga lubas. Tutkit.. Tuli aind pasundav smss, kuidas tema ikka nii läbi ja oioioi ja käis traumapunktis ja misiganes. See asi hakkab mulle kahtlasena tunduma juba. Arvestades fakti, et ta andis kolmap lahkumisavalduse sisse ja kui mulle lubas kuu lõpuni olla siis kontoris hakkas rääkima, et tema tahab KOHE ära saada. Ja kui ei lastud siis nüüd kohe haige, khm.. Ja muidugi ei saanud keegi teine ka vastu tulla, mis tähendab homme JÄLLEGI tööpäeva minu jaoks. Ei teagi mitme tunnist, sest ehk keegi saab kasvõi õhtul natukeseks tulla, sest ma tõepoolest 14h ei suuda seal ära passida. Niiet tuju kukkus kolinaga nulli ja pisar jälle leidis tee silmanurka. Jube tahtmine putka põlema pista :) Niiiipalju siis minu Chowde näitusele pildistamisele minekust. Ootasin seda hetke juba juuni kuust saadik ja üks tibi suutis selle ühe hetkega lihtsalt pihuks ja põrmuks teha. Soovitan tal soojalt mu nina alla niipea mitte sattuda :)  Õnneks õhtu muutis ilusamaks Ivolt saadud gladiool (Ta kohe teab, mis värv mulle istub) ja Enelt saadud päevalilled ja veel üks kimbuke. Nad hoiavad mind ja poputavad mind, mu kullatükikesed :)

Igatahes teadmiseks siis kõigile, et kolmapäeval jõudis ka minu lahkumisavaldus kontorisse ja seega 16.ndal septembril saab minul Coffee inniga kõik. Aasta ja peaaegu neli kuud ära oldud, ( Septembris siis aasta ja peaaegu viis) on aeg edasi liikuda. Ja iga päevaga veendun oma otsuse õigsuses aina sügavamalt.Ma ei jõua ja taha oma organismi rohkem tappa. Ebakorrapärased toitumised, vähene uni ja meeletu närvipinge lihtsalt murrab mind ja rikub mu suhteid. Kauem see ei või ju kesta :) Kahju on ainult oma tüdrukutest(Sest nad on mulle sügavale hinge pugenud), lillemüüjatest, oma IMELISTEST püsiklientidest ning igapäevastest Dublineri lõunatest. AGA ma ei jõua lahkumist ära oodata! Saabki veidi puhata ja elu üle järele mõelda :))

Igatahes kuulan lõpuni oma Iglesiase - Not in love ja kaun unemaale ära. Sest 5h pärast on taaskord äratus :)

Kallistan!

                                                Minu tänaõhtune magamistoa kapipealne..

August.

1. August ei teinud ma ausalt öeldes suurt mitte kui midagi. Korra käisin kontoris aga see oli ka kõik. Aga kui töötad palju siis vahepeal võibki endale vabu laisklemispäevi lubada.

2. Augustil olin tööl, seekord Liivalaia tänaval. Vahelduse mõttes täitsa tore. Õhtul sain koju muidugi taksoga. Saingi kiiremini ja mugavamalt koju. Õhtul muidugi selgus, et nvse plaanid jäävad ära, sest isale jooksis kits ette. Õnneks midagi hullu ei ole, isaga kõik korras. Autol radikas vajab välja vahetamist ja suunatuli katki jms väiksed asjad.

3. Augustil olin alguses nii laisk, et mõtlesin vaid kodus vedeleda. Siis aga helistas Kati ja uuris, et kas tahan ikka veel loomaaeda minna. Seega käisin pesemas ja ootasin Kati kõnet. Muidugi totul olid blondid hetked jälle ja ta sõitis kesklinna ja helistas siis, et kus ma olen. Automaatselt arvas, et liigun kesklinna, kui ütlesin et pean kontorist läbi hüppama. Igatahes ronis ta siis trollile ja sõitis ikka mustamäele. Läksin talle vastu, sõitsime bussiga 1 peatuse edasi ning käisime korra minu kontorist läbi. Viisin ära graafiku ja sain vastu termostassid. Ja siis jalutasime loomaaeda. Sisenesime sealt Ehitajate tee poolt väravast ja suundusime kiirestikiiresti kõigepealt laste loomaaeda, sest see oli ainult neljani lahti. Kiire peatus kohvikus, sest Kati oli söömata. Võtsime ühed õlled, sest meeletult palav päev oli. Mina võtsin lisaks paki Peekoni layse ja Kati võttis pirukaid. Laste loomaias vaatasime siis kõigepealt Merisigasid ja jänkusid. Kati pani järgmise feili maha, arvas et Merisiga on hamster. Veidi hiljem pidas Deegut kääbushamstriks... ta on ikka uskumatult armas neiu mul :D Igatahes saime jänkusid ja merisigu paitada ja ringi vaadata. Neid hakati mingi hetk puuridesse ära panema, siis läksime kõrvalaeda kitsekestega tutvust looma. Eks nad olid väsinud, päev otsa lapsed ahistanud. Aga ikka väga vinged tegelased olid. Lõpuks pandi see kinni ja läksime teisi loomi imetlema ja tegime mõned pildid ka. Mingi hetk käisime uuesti kohvikus ja siis istusime kivimüüril ja lobisesime ja puhkasime jalgu. Väga mõnus oli üle pika-pika aja jälle loomaaias käia ja nautida ilusat ilma ja vaba päeva ja fantastilist seltskonda! Kahjuks paljud loomad olid kuuma ilma tõttu peidus aga  tore oli sellegipoolest. Mingi hetk saime muidugi mõnusa paduka endale kaela.. andsin Katile oma vihmavarju ja kaamerakoti ka ning tsillisin ise vihma käes. Soe oli ja seega polnud üldse hullu. Jõudsime mingi hetk linnutiigi äärde, seal saime varjuall olla, kuni vihm enamvähem järele jäi. Siis jalutasime ja vaatasime lõpuni kõik ja siis suundusime sealt ära. Pm 5 tundi jalutamist mööda loomaaeda, pole paha.

 Jänkuemme koos tittedega. :)

 Kitseke vist arvas, et leidis hea peidupaiga, et seal magama kerida.. No muidugi, kui kõik koguaeg ahistavad.

 Niimodi siis puhati seal kahekesi seljad vastamisi.

 Tema lausa nautis seal üleval kükitades tähelepanu. Oi kui palju paisid ja kui palju värskeid lehti toodi näksida.. Elu nagu kuninga kassil..

 Aga tema seeest magas nii sügavalt, et ei huvitanud kellegi paid ega katsumised.. Niikaua kuni käis kell, mis andis märku, et aeg on koju minna. Siis oli kitseke jalul nagu viis kopikat ja kippadikappadi värava juures.

 "Onju, ma olen ilus? Eksju olen??"

 Leidsin endale ka sõbra.

 Ja Kati leidis ka endale sõbra!

 No ja seda kitsekest ei huvitanud ümbritsev üldse. "Paita kui tahad, mina magan edasi." Kui teised kepsutasid kella peale värava juurde ootama, et millal nüüd minema saab, siis tema magas südamerahus seal edasi. Üritasime paitamise ja kiusamisega üles ajada, et ta ka teistega ühineks aga ei.. magas edasi. Lõpuks kui me eemal olime ja ta üles ärkas, siis lausa kargas ehmatusest püsti ja kukkus kisama, et miks ta üksi on. Muidugi emme tundis oma tite hääle ära ja kisas vastu talle värava juurest. Paar korda vahetasid oma häälitsusi ja kitseke pani suuuuure jooksuga emme juurde. Vaatasin, et jookseb mu jalust maha :D

 "Vot pildista mind siit küljest, siit olen ilusam"

 Kohustuslik loomaaia pilt vol. 1

 Ja ega mina ka halvem ei saanud olla.

 Sinilambad..

 Ja Katil oli hea tuju.

 "No ma nii tahaks pai saada ju"

 "Olen ju ehtne modell? Paned mind ikka kusagile ajakirja ka eks?"

 Kiisu tudub..

 Hülged tuduvad ka..

 Ja simpansid olid ka väsinud..

 Temal oli aga jõudu veel turnida küll.

 Mõnus ja roheline..

 Mõmmil oli palav :(

 Kohustuslik loomaaiapilt vol 2.

 Ja ikkagi ma pole halvem, kui Kati :D

 Vantsu nimega Draay :)

 Carl oli üksinda välja jäetud, ta oli täitsa õnnetu..

,

 Ilusad pilved tulid..

 Siin VEEL ei sadanud.

"Aga vot ma tahan just neid lehti sealt ülevalt!"

 "Vot näitan sulle keelt!"

 "I'm sexy and i know it"

Igatahes suundusime Katiga troll nr 6 peale. Sõitsin Mustamäe tee algusesse ja tema sõitis edasi kristiine poole. Tahtsin koju jalutada, sest nii ilus õhtu oli. Aga Kaido ütles, et ma trollile hüppaksin ja kiirelt koju sõidaksin. Kodus saime siis kokku (Tema tuli töölt just) ja läksime välja sööma. Osmani taaskord, nagu ikka. Mina võtsin oma kindla prae, mida iga kord söön. Kaido proovis mingit Barbequ asja.. täitsa ok oli. Magustoiduks siis jäätis. Toidu kõrvale joogiks mahl ja väike siider ja õlu. Igatahes oli korralik kõhutäis ja siis saime koju tulla ja magama kerida.. mõnus päev.

4. Augustil oli mõnus kodune lebopäev. Õhtu poole käisime koos Hessis söömas ja peale seda poes koju süüa toomas. Täis kõhuga hea poodi minna, siis ei teki niipalju isusid. :P


5. Augustil oli ainus tegevus see, et jalutasime Kadaka Selverisse ja tagasi. Sinna minnes võtsin ühe röstitud maapähkli siirupiga latte Statoilist ja siis oli hea jalutada.. Tagasitulles astusime veel prismast läbi ja võtsime mulle 2 suurt pudelit vett tööle kaasa, ei suuda ju seal palavuses niisama olla.

6. Augustil oli äratus 5:30 ja teine tööpäev Liivalaias. Jällegi mõnus pikk tööpäev, 11h. Natuke kurb oli ka. Kui varem oli arvamus, et mis see siis ära ei ole, et meie Gerli aastaks ameerikasse läheb siis lõpuks jõudis see kohale. Eks tegelt laeb see aeg kiirelt aga kuidagi ära harjunud, et ta siin olemas on. Isegi kui koguaeg ei kohtu. Igatahes palju jõudu sulle sinna kallis Gerli ja aasta pärast kindlasti kohtume. Senikaua kirjuta ja joonista ikka palju, et ma ilma asjata igapäevaselt ei refreshiks :)

7. Augustil olin jälle Liivalaias, samasugune päev pm nagu esmaspäevgi. Ainult selle vahega, et Triinu käis külas ja tõi mulle palju pärleid juurde. Olen õnnelik või jaa :)

8. Augustil jälle samasugune päev, nagu eelnevgi. Eks seal mööduvadki need päevad suhteliselt sarnaselt.

9. Augustil oli päev pisut erinev. Nimelt päeval kella 2 ajal tuli Kerstin sinna, et 2h minu eest seal tsillida. Seega ma sain Pärlipesas käia ja viisin Suur-karja topsialuseid juurde. Ja samas sain sealt tuua Liivalaia kohviuba ja piima juurde. Ene(Lillemüüja) kinkis mulle ka 5 päevalille jälle, nii vinge :) Õnneks vedas sellega, et kaubapoiss tuli ja sain seega temaga autoga Liivalaia, ei pidanud tagasi jalutama.

10. Augustil oli viimane tööpäev Liivalaias. Kuigi vanembarista olen seal veel terve järgneva nädala. Tööpäev oli selline tavaline ja rahulik.. Õhtul tuli M. mulle külla. Saime jälle lobiseda ja kui putka kinni panin, tõi ta mind koju ära. Ta on fantastiline sõber ikka, muud pole öelda :)

11. Augustil ehk siis täna.. No lihtsalt täielik lebo päev. Mitte kui midagi ei ole viitsinud teha. Pea valutab.. blogisin ja vaatasin sarju ja magasin. Väga mõnus päev. Nüüd aga magama sest hommikul vara JÄLLE tööle. Oh kui kopp mul ees on sellest :)

Olge kallid!