Eesti vangide heaolu ja inimõigused.

Olles lugenud hiljuti uudist inglismaa vangide kohta, tekkis endalgi suur tahtmine oma mõtteid ning arvamust kaasmaalastega jagada.

Ma kummardan isiklikult selle inimese ees, kes tuli ideele panna vangid 40 tundi nädalas tööle, ning üritab selle ka saavutada. Olen ammu juba tahtnud pahameelt näidata eesti vangide ning vanglate suhtes, ning oleksin kahe käega poolt eestis samasuguse süsteemi poolt. Vangid tööle, ning teenigu ise endale elatist!

Olles ise kaotanud pereliikme mõrvari käe läbi, tekitab töötamine minus vastikustunnet. Miks pean mina tööd rügama selle nimel, et minu pereliikme jõhkralt mõrvanud elajas, saaks aastaid vanglas elada nagu kuningas? Ja sealjuures vaevalt enamik neist mõrvaritest kordagi sellele mõtleb, mida peaks nüüd edasi tegema isata või emata jäänud laps,? Või naine/mees, kelle elu variseb kokku peale kaaslase surma. Või vanemad, kes kaotasid lapse. Rääkimata õdedest-vendadest. Keegi ei mõtle sellele, et rikuvad rohkem kui ühe inimese elu ühe hetkega. Miks peaksime meie kinni maksma nende hea elu?

Rääkides inimõigustest, siis kus on siin õiglus. Kas vangla ei peaks olema mitte karistus? Kuid ainus karistus on see, et sa oled vangla müüride vahel ning ei saa teha päris seda, mida soovid. Kuid ometigi on vangidel puhas voodipesu, 3 korda päevas soe toit laual. Rääkimata soojast toast, televiisoritest ja muudest hüvedest. Elu on ilus ja logele kasvõi päevade kaupa.

Aga selle peale küsiks, et kus on korralike eesti kodanike inimõigused sel juhul? Miks kedagi see ei huvita, mis saab töötutest, kes tihtipeale ka kodu kaotavad ja peavad prügikastidest sööma ning maha jäetud majadest ööbimiskohti otsima. Kas see pole mitte suurem karistus, kui lihtsalt 4 seina vahel olemine?

Pidevalt imestatakse, miks sügisel-talvel on vanglad puupüsti täis. Aga just nimelt seetõttu, et need kodutud teevad pisipättusi, et külm aeg soojas veeta ning kevadel jälle jätkata elu eest võitlemist.

Mida teie arvate, kallid kaasmaalased. Kas vangid ei peaks ise enda elu tööga kinni maksma? Kas vangide inimõiguste taga ajamisega aetakse juuksekarvu lõhki? Mida te üldse arvate eesti vanglasüsteemist? Ja kas 30 aastat ei ole natuke vähe mõiste "eluaegne" eest? Ja kas eesti vange vabastatakse liiga kergekäeliselt?