21 Mai 2011

Ärkasime hommikul uskumatult vara.. juba veidike peale üheksat. Arvestades, et me öösel rändamas käisime siis see on ime. Natuke väsimust oli veel aga magada ka rohkem ei saanud.

Eilne Lembitu välja tirimine oli tegelikult ikkagi suhteliselt feil. Meil ei õnnestunud suurt midagi näha. Okei, nägime küll Lembitut ennast eemalt veidi, kuid seal oli mingi putka eesn ja autod ka, seega ei näinud, mis seal toimub. Lõpuks otsustasime peale erinevate laevade imetlemist, et me näeme Delfist otseülekandega vist paremini ja suundusime koju. Ma olin meeletult-meeletult väsinud. Seega ma tegin kiire arvutiringi ning veeresin hambaid pesema ning magama. Mingi hetk jõudis Kaido ka mu kõrvale ja siis oli hea tuttu jääda.

Igatahes hommikul vedelesime tükk aega ja tundsime mõnu vabast päevas. Kell 11 helistas Kaido Jaanusele ja leppisid kokku, et veame end kella üheks sinna. Siis kiire kõne Katile, tema muidugi ei osanud vastu võtta jälle :P Nii nagu ööselgi meid ignoreeris. Igatahes sõime ja sättisime vaikselt. Mingi hetk siis üritas Kaido korra veel Katile, et kui nüüd ka ei reageeri siis võtame vanaema kaasa. Aga LÕPUKS ometi saime siis emmekese ka kätte. Kell 13:05 jõudsime siis puhangusse. Kaido käis korra üleval ja viis Metssea vorsti ära, mina ootasin autos. Ja siis tuli Kaido teistpidi toast välja tagasi, koos Jaanusega. Vurasime siis vapralt Sihisse. Seal ootas meid juba Kati. Ma ronisin siis kohe väravast sisse, Miku vajas ju musitamist. Ja siis veel kaks sõna Herkoga ja siis käisin kiirelt vetsus ära. Jaanus sisse ei tulnud, Kaido tuli küll korra. Muidugi Miku tegi siis värava juures auhauh Jaanusele, et mis see võõras Onkel istub tal värava taga.  Igatahes siis vedasime oma ahtrid autosse tagasi ning sõit võis alata.

Paldiskisse jõudsime ilusti. Jaanus rääkis neile igasugu huvitavaid legende ja asju ning tore oli. Kõigepealt läksime siis Jaanuse suvilasse. Muidugi olid jälle vargad käinud. Maja alles ehitusjärgus ja kipsplaati suuur auk tehtnud ning sealt kaudu suur metallredel välja viidud. Kahju, kahju.. arvestades, et sellest majast saaks faking kena elumaja. Aga pole enam mõtet üritada, raha ei ole ja võimalused on piiratud, varsti ei ole sellest enam midagi järel, kui samas tempos jätkatakse. Igatahes tükk aega olime seal. Vaatasime ringi ja imetlesime ilma. Ilm oli neetult ilus, kuigi tuuline. Kleidi saba ei tahtnud kuidagi paigal püsida. Sain Jaanuselt loa hunniku lilli pärast kaasa haarata ja koju tuua. Igatahes veidi sõime ja siis seadsime sammud liikvele.

Esimesena külastasime siis seda vana tuumajaama. St eemalt vaatasime, mööda sõites. Peale seda tuli siis Leetse mõis. Õigemini selle varemed. Aga seal oli imeline. Südamepuu, purskkaevuga aed ja trepid kunagise mõisahoone taga. Suur korralik tiik.. päike tegi selle koha imeliseks. Peale seda tuli siis saunakivi. Sealne mere äärne oli jällegi fantastiline. Isegi kuklased ega nõgesed ei seganud. Korra nägime seal ka midagi punkri sarnast, või vaatertorni sarnast asjandust ning sõitsime edasi. Järgmine peatus oli mingite künkaaluste betoonpunkrite juures. Eks need olid mingid sõjaaegsed hooned. Kuna taskulampe kaasas ei olnud, siis jäid need seekord avastamata. Järgmine peatus oli Pakri tuulepark. See oli niii suur ja võimas.. tuuliku all seistes oli selline tunne, nagu labad tuleksid kohe peale sulle. Taevas oli mõnusalt sinine ja sellisel taustal tundusid labad justkui venivat pikemaks. Sealt suundusime siis suvalisi väikeseid teid pidi kusagilt põldude vahelt. Vaatasime vanu vene aegseid punkreid ja ehitis mis on seal lagunemas. Samas imetlesime kaunist merevaadet. Mingi koha peal pidime sõitma eriti järsust kohast alla ja teiselt poolt enamvähem sama järsust kohast üles. Hakkama saime! Teed olid meeletud, augud olid lihtsalt niii suured. Igatahes sõitsime mere äärt mööda edasi, raske on sõnadesse panna kogu seda ilu. Ma olen alati looduse fanatt olnud, tallinnas kahjuks sellist ilu niipalju ei näe ja seal võtsin sellest viimast. Pakri poolsaare tipus vaatasime siis murdunud paetükke ja merd. Siis käisime vaatamas, kuidas erinevad taimed ja lilled suurte kivirahnude peal jõudsalt kasvavad. Ja siis sõitsime mööda suurest õunapuuaiast ja nägime veel palju palju muudki. Hinge täitis selline rahu, ehtne puhkus :)

Igatahes siis lõpuks suundusime tagasi suvilasse. Kaido pakkis rehvid autosse ning mina korjasin lilli. Sain neid terve hunniku ning korjasin ka vanaemale kimbukese. Lõpuks tagasi tulles olid kõik enamvähem omas mullis ja juttu poole vähem, kui sinna sõites. Kõige pealt siis peatus laagris ja rehvid maha. Siis peatus Sihis ja Kati läks koju. Mikule ka muidugi musimusimusi. Ja siis puhangusse, Jaanus koju ja viisin vanaemale lilled ja siis koju. Ja nüüd siis lõpetan siin selle blogi ja kerin vist magama ära ka..