Kui igatsus hinge mul matab
silmnäo ma kätega katan
Sest pisaraläige mu silmis
reedab, see polnudki filmis
On vahel nii valus see tõde
tahaks karjuda hingest, kui sõge
Kui teaks, mis õige-mis vale
ei tunduks hing tühi ning kõle
Kui lootus mind maha ei jätaks
mõistus koostööd minuga jätkaks
Ehk teaksin, kuis edasi minna
Et ei tunneks end nii üksi, kesk suurlinna.
esmaspäev, 27. veebruar 2012
reede, 17. veebruar 2012
Müstiline Veebruar
Eksisin üle pika aja bloggerisse ära ja mõtlesin veidi kirja panna. Kaua Gerli ikka kurjustama peab minuga, et MIKS ma ei kirjuta :)
Igatahes see kuu on olnud täis müstikat. Vahepeal on kõik olnud niii hästi ja siis jällegi vägaväga halvasti. Õigemini sai halb teekond alguse lausa jaanuari lõpust.
Nimelt 30ndal jaanuaril otsustas minu vana truu IBM mulle "käru keerata" ja andis otsad. Lihtsalt täiesti lampi käis ekraan tagurpidi ja ekraani jalg oli murdunud. Kuna läpakast ei ole üldse kasu, kui ta seina najal peab seisma ja tegelikult juba ammu olnud plaan uus "pill" muretseda, siis uurisime veidi ja läksime Kaidoga vaatama Roccasse ühte laptopi, millest olin ammu juba unistanud. Kuna me juba seal olime ja reaalselt on mul töö tegemiseks laptopi vaja siis lahkusime veidi aega hiljem uus nunnu peos. Niiet IBM läheb vanaduspõlve veetma ja tere tulemast mu uuele "Dell Inspiron 5110"-le. Igatahes hetkel olen väga rahul ja paremat poleks osanud tahtagi. 6GB mälu, 750G kõvaketas, aku on kõva ja läpakas ise tiptop muhe masin. Ainus asi, mida ei saanud, oli punane isend. Seeest aga sain tasuta kaasa punase vahetatava kaane. Nii et perfekt!
31sel sain muidugi poole ööni inventuuri teha ja see ajas marru. Ja esimesel veebruaril pidi tulema üks neiu asendama mind, kuid avastas õhtul kell 9, et oi ta peab hoopis kooli minema. Õnneks sain Mirjamiga ära vahetada ja läksin tööle 12ks ja olin seal 4h.
2sel sai meil Kaidoga 2 aastat ja 4 kuud koos oldud. Ja siis tuli see kõige suurem mats. Nimelt Kaido käis vanaema juures ja tagasi tulles ei suutnud üks nolk õiget sõidukiirust valida ja vajus sujuvalt vastasuuna vööndisse Kaidole ette. Hea on, et mind seal autos ei olnud, oleksin hulluks läinud. Kaidoga on õnneks okei. Väike põrutus (mis on tavaline sellisel puhul) ja shokk (mis pani seest keerama), kuid muidu on kõik korras. Aga auto on aiaiaiaiaiaii.. Kindlustus parandama ei hakka seda ja nüüd kokkuleppe tulemusena maksab 1300€ selle eest ja auto jääb meile. Eks näis, mis Kaido siis reaalselt mõtleb ja edasi teeb. Üks tarkpea hakkas rääkima, et auto RAAM ON KÕVER ja mõttetu parandada, liiga kallis. Kuid imelik, et see tarkpea selle peale ei tulnud, et Golf on väike sõiduauto ja SELLEL PUUDUB RAAM!!!! Jah, poolraam on arvatavasti kõver, kuid see on võimalik korda teha. Kapott, õhufiltri karp, radikas, parem esitiib, esistange, iluvõre, parem tuli, Airbag + kaks andurit jne on puru, kuid reaalselt võimatu pole seda autot taastada. Iseasi, kas Kaido tahab seda :)
No ja siis peale seda suutis Kaido pangakaardi unustada automaati. Selle õnneks saime järgmisel päeval infoletist kätte. Ja siis millalgi sügisel pesumasin veidi uputas ja aasta alguses ilmusid alumiste naabrite kõrvalt naabrid uksetaha, et nende ilus remont on rikutud. Ja pühapäeva õhtul Kaido läks küsima, palju parandus maksma läheb, siis sealt tuli vastuseks 350€. Täiesti HAIGE, kuidas üritatakse varastada. Nemad võtsid mingi hinnapakkumise ja 50€ veel valurahaks, nad peavad ju mööbli ka välja vedama sealt toast. Sellise raha eest saab pool korterit ära remontida, niiet mingu perse. Kaks meest on majas ja kumbki ei suuda pintslit haarata ja korda teha asja nüüd siis. Ja koristus kuulus ka hinnapakkumise sisse, kahest naisest jääb tõesti väheks koristamiseks! Faking debiilikud rsk.
Muidugi oli töiseid probleeme ka kõriauguni, sest et olid asendustüdrukud tööl ja need ju ei oska ja ei saa ja ei taha. Okei, juba kõik sujuas ja siis 10ndal läks külmkapp pekki. Lihtsalt hakkas sellist häält tegama, et siga ka ei söö. Kuna olen tööl olnud siin 11 päeva jutti, pole olnud mul aega sellega tegeleda. Homme kisun selle külmkapi lahti ja puhastan algatuseks klemmid ära, siis vaatame edasi, mis saab.
Ühesõnaga kõik läheb jutti niimodi mõnuga pekki..
Kuid 14 veebruar seeest oli mul väga mõnus päev. Hommikul käis Mari tööl külas ja tõi sokolaadi sõbrapäeva puhul. Kliendid olid nii muhedad ja sõbralikud ja soovisid ka kaunist sõbrapäeva mulle. Siis tuli härra Marek külla ja kallistas kõvasti ja soovis ilusat sõbrapäeva ja tõi sokolaadi ka. Ja siis sain Marjult sokolaadisüdame. Ja siis tsillisin peale tööd veidi ringi, aitasin korra bussiterminalist üht neidu, seni kuni Marekit ootasin ja sain lõpuks autoga koju. Ja õhtul tuli Kaido koju imeilusa roosi ja imemaitsva meekoogiga. Lõppkokkuvõttes oli niiii imetore päev, et mul oli pool kolmapäeva päevast ka tuju meeletult laes ja oleks tahtnud suurest õnnest tantsida. Lõpuks siiski vajus tuju ära.
Kuna olin nüüd 11 tööpäeva jutti tööl, siis tänase hommiku vedelesin südamerahus voodis ja sain sealt välja alles peale kolme päeval. Pea ka valutas, niiet ma arvan et ma võisin küll laisklemist veidi lubada. Siis asjatasin veidi ja vedasin end linna. Viisin Marjule ta kõrvarõngad ära ja sain Mariga kokku. Ei tahtnud kumbki kodus istuda ja mõtlesime kinno minna. Filmiks sai valitud siis "Vanne". Iseenesest film meeldis ja pani nii naerma kui ka nukrutsema. Igatahes pani see mind korralikult mõtlema ja tagasiteel koju sain paar asja enda jaoks ka selgeks tehtud. Igatahes film oli tore aga kõrvalistujad ajasid närvi. Mari kõrval oli mingi noorpaar, kes toppis oma sitased jalanõud ees oleva istme peale ja najale. Minu kõrval aga 12-13 aastased poisikesed, kes pidevalt näitasid sõrmega ja itsitasid väga häirivalt, nagu plikatirtsud.
Peale filmi käisime võtsime alt ühed Mochad ( muidugi oli suht uus tüdruk tööl ja tegi asju valesti). Ja siis suundusime minu kohviku juurde ja peale seda mõlemad oma kodudesse.
Igatahes tahaksin öelda, et olen siiski õnnelik inimene. Esiteks on mul mees, keda ma armastan tõesti kogu südamest. Ja teiseks olen saanud endale juurde ühe väga muheda SÕBRA, kellega meil on vastastikkune respekt ja usaldus. No ja muidugi üks hea sõbranna ka lisaks, seda ei saa ju mainimata jätta :)
Olen hetkel tööga rahul. Olen näinud vaeva ja ennast tõestanud ja nüüd saan selle vilju maitsta. Teisipäevast neljapäevani veedan kolm pikka päeva koolitusel. Kui koolituse edukalt läbin, saab minust Coffee inni uus töökeskkonnavolinik. Uued teadmised, uued kogemused.. ja kõike seda tänu sellele, et olen lihtsalt tubli olnud :)
Niiet kena lugemist Gerli ;)
Siku.
Igatahes see kuu on olnud täis müstikat. Vahepeal on kõik olnud niii hästi ja siis jällegi vägaväga halvasti. Õigemini sai halb teekond alguse lausa jaanuari lõpust.
31sel sain muidugi poole ööni inventuuri teha ja see ajas marru. Ja esimesel veebruaril pidi tulema üks neiu asendama mind, kuid avastas õhtul kell 9, et oi ta peab hoopis kooli minema. Õnneks sain Mirjamiga ära vahetada ja läksin tööle 12ks ja olin seal 4h.
2sel sai meil Kaidoga 2 aastat ja 4 kuud koos oldud. Ja siis tuli see kõige suurem mats. Nimelt Kaido käis vanaema juures ja tagasi tulles ei suutnud üks nolk õiget sõidukiirust valida ja vajus sujuvalt vastasuuna vööndisse Kaidole ette. Hea on, et mind seal autos ei olnud, oleksin hulluks läinud. Kaidoga on õnneks okei. Väike põrutus (mis on tavaline sellisel puhul) ja shokk (mis pani seest keerama), kuid muidu on kõik korras. Aga auto on aiaiaiaiaiaii.. Kindlustus parandama ei hakka seda ja nüüd kokkuleppe tulemusena maksab 1300€ selle eest ja auto jääb meile. Eks näis, mis Kaido siis reaalselt mõtleb ja edasi teeb. Üks tarkpea hakkas rääkima, et auto RAAM ON KÕVER ja mõttetu parandada, liiga kallis. Kuid imelik, et see tarkpea selle peale ei tulnud, et Golf on väike sõiduauto ja SELLEL PUUDUB RAAM!!!! Jah, poolraam on arvatavasti kõver, kuid see on võimalik korda teha. Kapott, õhufiltri karp, radikas, parem esitiib, esistange, iluvõre, parem tuli, Airbag + kaks andurit jne on puru, kuid reaalselt võimatu pole seda autot taastada. Iseasi, kas Kaido tahab seda :)
No ja siis peale seda suutis Kaido pangakaardi unustada automaati. Selle õnneks saime järgmisel päeval infoletist kätte. Ja siis millalgi sügisel pesumasin veidi uputas ja aasta alguses ilmusid alumiste naabrite kõrvalt naabrid uksetaha, et nende ilus remont on rikutud. Ja pühapäeva õhtul Kaido läks küsima, palju parandus maksma läheb, siis sealt tuli vastuseks 350€. Täiesti HAIGE, kuidas üritatakse varastada. Nemad võtsid mingi hinnapakkumise ja 50€ veel valurahaks, nad peavad ju mööbli ka välja vedama sealt toast. Sellise raha eest saab pool korterit ära remontida, niiet mingu perse. Kaks meest on majas ja kumbki ei suuda pintslit haarata ja korda teha asja nüüd siis. Ja koristus kuulus ka hinnapakkumise sisse, kahest naisest jääb tõesti väheks koristamiseks! Faking debiilikud rsk.
Muidugi oli töiseid probleeme ka kõriauguni, sest et olid asendustüdrukud tööl ja need ju ei oska ja ei saa ja ei taha. Okei, juba kõik sujuas ja siis 10ndal läks külmkapp pekki. Lihtsalt hakkas sellist häält tegama, et siga ka ei söö. Kuna olen tööl olnud siin 11 päeva jutti, pole olnud mul aega sellega tegeleda. Homme kisun selle külmkapi lahti ja puhastan algatuseks klemmid ära, siis vaatame edasi, mis saab.
Ühesõnaga kõik läheb jutti niimodi mõnuga pekki..
Kuid 14 veebruar seeest oli mul väga mõnus päev. Hommikul käis Mari tööl külas ja tõi sokolaadi sõbrapäeva puhul. Kliendid olid nii muhedad ja sõbralikud ja soovisid ka kaunist sõbrapäeva mulle. Siis tuli härra Marek külla ja kallistas kõvasti ja soovis ilusat sõbrapäeva ja tõi sokolaadi ka. Ja siis sain Marjult sokolaadisüdame. Ja siis tsillisin peale tööd veidi ringi, aitasin korra bussiterminalist üht neidu, seni kuni Marekit ootasin ja sain lõpuks autoga koju. Ja õhtul tuli Kaido koju imeilusa roosi ja imemaitsva meekoogiga. Lõppkokkuvõttes oli niiii imetore päev, et mul oli pool kolmapäeva päevast ka tuju meeletult laes ja oleks tahtnud suurest õnnest tantsida. Lõpuks siiski vajus tuju ära.
Kuna olin nüüd 11 tööpäeva jutti tööl, siis tänase hommiku vedelesin südamerahus voodis ja sain sealt välja alles peale kolme päeval. Pea ka valutas, niiet ma arvan et ma võisin küll laisklemist veidi lubada. Siis asjatasin veidi ja vedasin end linna. Viisin Marjule ta kõrvarõngad ära ja sain Mariga kokku. Ei tahtnud kumbki kodus istuda ja mõtlesime kinno minna. Filmiks sai valitud siis "Vanne". Iseenesest film meeldis ja pani nii naerma kui ka nukrutsema. Igatahes pani see mind korralikult mõtlema ja tagasiteel koju sain paar asja enda jaoks ka selgeks tehtud. Igatahes film oli tore aga kõrvalistujad ajasid närvi. Mari kõrval oli mingi noorpaar, kes toppis oma sitased jalanõud ees oleva istme peale ja najale. Minu kõrval aga 12-13 aastased poisikesed, kes pidevalt näitasid sõrmega ja itsitasid väga häirivalt, nagu plikatirtsud. Peale filmi käisime võtsime alt ühed Mochad ( muidugi oli suht uus tüdruk tööl ja tegi asju valesti). Ja siis suundusime minu kohviku juurde ja peale seda mõlemad oma kodudesse.
Igatahes tahaksin öelda, et olen siiski õnnelik inimene. Esiteks on mul mees, keda ma armastan tõesti kogu südamest. Ja teiseks olen saanud endale juurde ühe väga muheda SÕBRA, kellega meil on vastastikkune respekt ja usaldus. No ja muidugi üks hea sõbranna ka lisaks, seda ei saa ju mainimata jätta :)
Olen hetkel tööga rahul. Olen näinud vaeva ja ennast tõestanud ja nüüd saan selle vilju maitsta. Teisipäevast neljapäevani veedan kolm pikka päeva koolitusel. Kui koolituse edukalt läbin, saab minust Coffee inni uus töökeskkonnavolinik. Uued teadmised, uued kogemused.. ja kõike seda tänu sellele, et olen lihtsalt tubli olnud :)
Niiet kena lugemist Gerli ;)
Siku.
Tellimine:
Postitused (Atom)