Kui igatsus hinge mul matab
silmnäo ma kätega katan
Sest pisaraläige mu silmis
reedab, see polnudki filmis

On vahel nii valus see tõde
tahaks karjuda hingest, kui sõge
Kui teaks, mis õige-mis vale
ei tunduks hing tühi ning kõle

Kui lootus mind maha ei jätaks
mõistus koostööd minuga jätkaks
Ehk teaksin, kuis edasi minna
Et ei tunneks end nii üksi, kesk suurlinna.