22.-27. Mai

22. Mai. Lõpuks oli vaba päev ja magasin kohe mõnuga välja end. Kuna tervis oli ära ja väsimus ikkagi suur "töömaratonist", siis sai lihtsalt terve päev vedeletud, ÜLIM lihtsalt.

23. Mai. Vedasin end kella 7meks Liivalaia tööle. Esimest korda seal, polnudki üldse nii hull. Kaugele vaja minna, ainult see on tüütu. Igatahes pidin kella 1ni tööl olema. Tervis ikka jamade jama, kuid elab selle 6h üle küll. Muidu on seal nii omad plussid, kui ka omad miinused. Lõpuks kella 1ks tuli Kärt sinna, rääkisime temaga veel veidi ja liikusin siis minema. Bussipeatuses põrkasin kokku Kati ja Kristiinaga. Meiega ühe bussi peal oli veel Tanel. Kokkusattumused missugused.Sõitsime koos Estoniasse ja seal tulime maha. Rääkisime Kati ja Kristiinaga veidi juttu. Siis nemad läksid ära ja rääkisin veel Taneliga veidi juttu, kuni tema sai oma kodubussile ja mina liikusin Suur-Karja. Rääkisin seal Mirjamiga veidi juttu ja siis tuli Marek sinna ja.. Muidugi tema oli putkas sees. Läksin sisse ja kuna Darja tuli just tööle, ütlesin talle "Tsau kallis". Mu tüdrukud mulle kõik tähtsad ja no Darjaga saan ma väga hästi läbi, seega pole mul mingi probleem teda kalliks nimetada.. Muidugi Marek selle peale naeratas niiiiiiiiiiiii laialt vastu ja ütles tere. No on totakas. Siis tegi mossis nägu, kui selgitasin. et see Darjale oli mõeldud. Igatahes olid juba uued veemehed olemas ja õppisid ametit, väga tore. Igatahes liikusime siis Mirjamiga koos viru juurde, saime veidi juttu ajada. Käisime terminalis. Ostsin endale aleksandri ja Banana mocha, nagu ikka. Rääkisime seal veidi aega juttu, siis Mirjam oma koju ja mina enda omasse.

24. Mai. Jälle vaba päev ja laisklesin mõnuga taaskord. Küll on hea, kui saab hommikul kaua magada. Lihtsalt super! Igatahes õhtul kuue ajal tuli Marekilt tore uudis.. nimelt kohvik läks tehnilise rikke tõttu kinni ja ei tea, millal jälle lahti tehakse. No ilmselgelt tore uudis mulle, kes ma oleks pidanud reede hommikul kell 7 tööl olema. Nojah, see tähendas seda, et mul tuleb vaba ja mõnus õhtu, ei pea kella vaatama. Mõneti väga mõnus, samas väga halb, sest kaotan tunde.

25. Mai. Esiteks, Palju õnne Greete! :) Teiseks..Jaaaaaaaaa, kella 5:50 asemel ärkasin paar minutit enne kella 12. Väga väga mõnus lihtsalt. Lõpuks vedelesin siis peale ärkamist ning mingi hetk käisin pesemas. Lõpuks panin endale kleidi selga ning liikusin bussijaama Kirkele vastu. Sealt jalutasime koos kesklinna ja käisime Terminalis kohvi joomas. Peale seda viisin ta siis töövestlusele ja ise käisin ostsin Hessist banaanijäätisekokteili ja käisin Tammsaares juttu ajamas. Siis tuli sinna Kadri, sain temaga kaks sõna rääkida ning siis tuli neiu Kirke tagasi ja me siirdusime koos Mere pst-le korraks. Seal sain Anne-lyle ehted ära anda ja Annaga kaks sõna rääkida, ning siis jalutasime Suur-karja, et Kirke sealse kohviku ka ära näeks.Rääkisime kaks sõna väljas Ivoga juttu ning läksime kohvikusse sisse. Sain arvuti lahti teha ja rääkisime kaks sõna juttu kui VOILAA Marek ja Andres sinna jõudsid. Marek üritas ust lahti keerata ja tal oli wtf, sest et võti ei keeranud. Ja siis oli veel suurem wtf, et uks lahti. :D Imestas, et mida me seal teeme. Rääkisin ära, mida teeme ja läksime siis välja ja lasime neil tööd teha. Diana tuli sinna Mannuga. Sain talle kleidikesed ära anda ja siis juttu puhuda veidi aega. Muidugi siis tuli uudis, et kohvikut siiski EI saa lahti veel teha, rike on jätkuvalt. No tore lugu. Rääkisin Marekiga kaks sõna omaette veel ja sain kalli ka. Ja siis poisid lasid varvast ja meie saime veel juttu ajada Diana ja Kirkega. Lõpuks Diana liikus koju tagasi ja meie siirdusime kohvikusse tagasi. Saatsime ära vajalikud failid, kandsime maha võikud ja kadusime kohvikust. Läksime Ivo juurde, sain talt jälle peotäie nartsisse, niiiniiii ilusad. Ja siis sain Paulilt veel kimbu punaseid tulpe ja Kirke sai roosasid tulpe. Ja siis teiselt tädilt sain kullerkuppe kolm kimpu, millest ühe kinkisin ise kohe Kirkele. Ja siis kell oli palju ja hakkasime liikuma. Läksime viru juurde, mina läksin Annaga jutustama ja Kirke kaubamaja toiduosakonda süüa ostma. Ühe kullerkupu kimbu andsin Annale ka. Istusin Anna juures, siis helistas Kaido ka, et sai hambaarsti juurest tulema ja kus ma olen. Jõin ära ühe maasika Milkshake-i. Siis jõudis Kirke sinna ja õige pea jõudis Kaido ka. Siis jalutasime kolmekesi rõõmsalt Balti jaama, kust ma jõudsin viimasel hetkel veel Hannalt ühe Banana Mocha osta, NJOMMMM kui hea. Saatsime Kirke rongile ning ise läksime Kaidoga trollile. Sääses tulime maha, käisime Mustikas poes ning siis tipatapa koju.

26. Mai. Tahtsin küll kauem magada, kuid pidime ärkama 8:30. Aga kuna ärkama pidime ralli pärast, siis ma ei pannud pahaks. Sõime, sättisime ja riietasime ja.. lõpuks seadsime sammud Ardu poole. Ütleme nii, et jäin rahule.. küll aga väikeste viperustega. Esimeses punktis oli halb koht.. eelmisel aastal saime põllupeal seal olla ning sellel aastal oli see ka heaks vaatamiskohaks märgitud aga põllu peale oli sellel aastal midagi istutatud ja sinna ei saanud. Seega olime pm kellegi koduõuel, väliskurvis kus oli ohtlik ja seal oli meeletult sääski. Lisaks kõigele tuli üks isa oma umbes 1 aastase plikaga meie kõrvale seisma.. Lapsest meeletult kahju.. sääsed sõid ja ta meeletult kartis seda ralliautode häält.. seal kohas nad paugutasid ka eriti palju ja isegi ehmatan iga kord nende paukude peale.. Ja mida teeb isa? Tema ainult irvitab selle peale. Tere talv küll. Sealt läksime õige pea ära, Ardu 2sele etapile. Seal olime ka väliskurvis aga seal olid lindid ees ja tõmmatud piisavalt kaugele. Suhteliselt ohutu koht ja püsti seistes alati võimalus ka joosta. Muidugi seal olid järgmised lapsega paarid. Osad hoidsid silma peal ja kõik kena tore.. üks plika oli seal umbes 2 aastane.. loopis prügi maha, kisas ja ronis aina lindi alt läbi. Vahepeal ema siis keeras tema poole pea, lubas issile ära kaevata kui laps kohe tema juurde ei tule või prügi üles ei korja ja jätkas oma sõbrantsiga itsitsits klatsimist. Tere talv tõesti. :) Lõpuks tuli üks tunni ajane paus ja otsustasime siis söömas käia ja sinna samasse tagasi naaseda. Alguses läksime poe juurde aga kuna seal oli nii meeletu järjekord siis.. läksime hoopis Ardu grilli. Kaido võttis siis sealiha saslõki ja mina kiievi kotleti. Jooogiks limonaad. Saime väljas istuda, ilma nautida ja toitu oodata.. arusaadav, seal oli inimesi veel ja veel. Igatahes lõpuks saime toidu kätte, väga maitsev oli ja kõhu sai väga ilusti täis. Sealt siis siirdusime tagasi sinna Ardu rajale. Ralli oli pihta hakanud juba, kuid sellest polnud midagi. Muidugi samal ajal kui me tagasi jõudsime, lõpetas üks võistleja oma sõidu just. Nr 11 võistleja.. Mitsubishiga.. Oli kergelt üle katuse käinud ja korralikult mõlkis. Siiski sõitis ise mööda rada kuni sai sealt meie juurest siis rajalt ära keerata. Eks turvapuur päästis ta hullemast. Igatahes kaardilugeja istus autos, juht käis väljas ja andis intervjuu. Muidugi pildistati siit ja sealt ja kolmandast kohast teda. Lõpuks istus juht autosse tagasi ning sõitis veel iseseisvalt minema.. nojah, milleks ikka treilat kasutada, kui auto siiski iseseisvalt võimeline liikuma. Kuigi mootor tegi koledat häält aga seal pole midagi imestada. Igatahes nende jaoks oli sõit siis läbi. Vaatasime mõnda aega sealt rallit edasi ja suundusime siis korra trampliini vaatama.. seal kaua ei olnud, polnud midagi erilist vaadata.. Otsetee ja vaid kiirused olid suured. Suundusime tagasi.. seal oli käänaku peal suur auk ja see ikka lõhkus autosid.. Jupid lendasid ja üks Golf lõpetas oma sõidu ka seal augus. Varsti sai seal sõit läbi.. meie aga suundusime enne viimaste autode ära vaatamist autosse, et sõita järgmisesse paika.. Ekseldud sai korralikult aga kohale me jõudsime. Seal oli selles mõttes hea koht, et oli ohtlik sild ja kiirused ka korralikud.. Muidugi seal lendas autorataste alt palju kive. Mina pildistasin ja Kaido seega passis üksinda. Tema käis vahepeal muidugi teisel pool silda ka olukorda uurimas. Mina istusin ikka seal ühel pool, seal oli hea vaateväli ja hea pildistada. Iga kord kui auto möödus, kiire klõps ja keera aga kaamera ära.. sain kokku pihta 4 kiviga. Üks päris pirakas lendas põlveõndlasse... väga mõnna oli. Ühega sain otse kõhtu. Ja kaks tükki lendasid vastu jalgu. Aga see kõik oli seda väärt. Muidugi ka seal oli palju neid inimesi, kes lapsega tulnud ja laps siis üksinda ringi ukerdab.. ohjah.. Muidugi ei puudunud ka tikkkontsadel beibed.. Õige koht ju ralli selle jaoks :) Kõige enam ajas mind aga närvi üks umbes 13-14 aastane EIT. No täiesti sõge plika oli. Ma ei saa aru, kas teda varem kodust välja pole lastud üldse? Ainult hädaldas ja vingus ja... ISSAND JUMAL MINGI PUTUKAS ON SIIN. ISSSSSSSSSAND JUMAL, VASTIK TOLM, OMG. VIUVIU AUTOD LOOBIVAD KIVE. VIUVIUVIU MIDA TE PASUNDATE SIIN/SEAL. VIUVIUVIUVIUVIU.. issand sellist vinguviiulit ei ole väga ammu juba kohanud. OLi tahtmine üks korralik suur kivi võtta ja see talle lihtsalt kurku toppida. Lõpuks päris lõpuni ei vaadanud seal ka, läksime edasi Matsimäele, et mõnda toredasse kohta saada vaatama.. Nojah, ilmselgelt me siiski ei pääsenud kusagile ligi, peale finishi. Seal polnud aga samamoodi midagi vaadata, sest autosid ei tulnud ja ei tulnud.. lõpuks saime siis teada miks. Üks härra oli oma kuue aastase poisiga rallile tulnud ja keelatud alasse lapse tooliga istuma pannud.. ja siis oli üks auto välja sõitnud ja laps sai autolt löögi ja paiskus eemale.. ÕNNEKS ainult põrutus, kuid siiski.. Igatahes välja sõitis Subaru ja auto omadega ikka väga õhtal ja katki.. Jällegi kahju. Igatahes otsustasime mitte enam oodata seal ja suundusime linna tagasi.

Nende laste koha pealt.. ärge saage valesti must aru. Ma armastan lapsi väga ja nende vastu pole peaaegu kunagi midagi, aga ma ei salli neid põikpäiseid vanemaid, kes ei suuda selgelt mõelda. Miks sa võtad lapse kaasa sellisele ohtlikule üritusele, kui sa tead et ei saa 100% lapsele pühenduda ja tahad sõbrannakestega lobiseda ja siidrit juua? Miks sa ei mõtle sellele, et kus oleks lapsele kõige ohutum seista, kui sa siiski otsustad lapse kaasa võtta? Ja kas tõesti ei ole enam mänguväljakuid, loomaaedu jms selliseid lastele mõeldud kohti piisavalt, et peab hakkama lapsi vedama sinna tolmu sisse, kus laps võib vabalt saada nt kividega vastu pead, või ronida lindi alt läbi ja joosta rajale või siis nt auto võib välja sõita, nagu seekord subaruga läks.. Mind ei koti see jutt, et lapsega peabki varakult alustama.. no 1 aastast ei ole ilmselgelt mõtet ju kaasa vedada sellisele üritusele??? Kui laps midagi aru ei saa ja kardab, MILLE KURADI JAOKS? Et saaks eputada, NÄETE MUL ON või? Vanemad võtke mõistus pähe! Laps ei ole ASI, millega eputada. Ta on elusolend ja sina oled ta eest vastutav! Ja kui sa lähed lapsega rallile ja jood või ronid keelatud alale või paned muud moodi lapse elu ohtu, siis sa oled potensiaalne mõrvar! Niiiiiiiiii et MÕELGE vanemad ja saage üle oma arvamusest, et kellel last pole, ei tea lastest ka mitte kuradi midagi. See, et teile taha keerati ja tite taha saite ja sünnitasite, ei tee teist mustervanemaid, kes kõike kohe laksust teavad. Ja kui keegi teid siis aidata üritab või mõnda fakti needib, siis kasvage ükskord suureks ja kuulake, mitte ärge nähvake, et sul titte pole ja sina asjast midagi ei tea. Ausalt öeldes ajavad need kallid "mustervanemad" korralikult naerma mind oma suhtumisega juba :)

Igatahes 26ndal jõudsime siis koju. Vedelesin lihtsalt, väsimus oli ikkagi suur ja kuidagi ei osanud olla. Lõpuks käisin pesemas ja 9 ajal sättisime end valmis ja läksime puhangusse. Kõigepealt viisime vanaemale shokolaadikommid ära ja rääkisime kaks sõna juttu ning siis läksime korrus kõrgemale Kati juurde. Ma ei olegi seal kunagi käinud aga ilmselt nüüd hakkan sinna ikka sattuma, sest Katiga suhtleme me suhteliselt tihedalt. Igatahes oli siis eurovisiooniõhtu ilmselgelt. Jõime seal tüdrukutega natuke ja näksisime ja rääkisime juttu ja kommenteerisime laule ja.. Minu lemmikuteks olid siis Rootsi, Eesti, Serbia, Saksamaa, Taani.. midagi kindlasti oli veel aga hetkel ei meenu. Igatahes alguses oli suht lootusetu seis.. eesti niii taga lõpus. Ja kui ta tagant järele spurtis siis.. Ütleme nii, et kuues koht eestile on ikka superhea. Me poleks nii kõrgele või finaaligi never ever saanud, kui oleks saatnud mingi tüüpilise tümpsuka.. Seekord vedas, olime kahe tümpsuga vahel ja jäime tänu sellele hästi silma. Ja muidugi Ott oli ka tubli, teda tuleb selle eest kiita! Aga Loreen oli tõesti üle prahi. On küll ebaaus kohati, sest et seda laulu niii palju leierdatud juba ja pähe kulunud.. muidugi jääb silma ju see lugu enne, mida juba varasemalt tead. Aga samas ta laulis nii puhtalt ja nii mõnus oli ta esitust vaadata, niiet arvan et võitis siiski õige riik. See laul ja kõik oli lihtsalt väga omal kohal. Peale selle lõppu igatahes istusime siis autosse, viisime tüdrukud kesklinna ära ning koju tuttu.

27. Mai ärkasin jälle suht hilja. Vedelesin niisama ja pidasin plaani, et peaks linna minema. Ja siis tuli EmmeKati rääkima, et täna Chowde mängupäev mustamäel, kui tahan siis võiksin ka ühineda. Okei.. miks ka mitte, Mikut ei ole ammu näinud. Sõin, sättisin ja jalutasin siis sinna. Muidugi jõudsin suht hilja ja kutsud olid väsinud.. pole hullu, oligi neid hea pildistada. Muidugi ma imestasin seda, et Miku mind ära tundis. Viimati nägin Mikut ju Oktoobri kuus.. Igatahes ta oli väraval vastas ja kohe selline sõber minuga. Ilastas mu täis ja kõndis alguses lausa sabaski. Niiiniii hea tunne oli, ta on ikka tõeline sõber :) Ja kui nüüd aus olla, siis ka üks ilusamaid Chowsid üldse.. praegu kui neid palju koos oli, oli vahe kohe eriti hästi märgatav. Polnud raske teda teiste seas kohe ka ära tunda. Miku on Miku :) Igatahes oli tore seal kutsusid imetelda ja juttu ajada. Gerli koos ema ja Volli ja Tikuga olid ju ka seal. Nemad olid ka kohe täitsa teistsugused, kui teised Chowd. Kohe näha, et koerad ühest perest pärit :D Igatahes sealt siis jalutasime mingi hetk Kati ja Mikuga  minema. Või noh üritasime, Miku viskas kohe aediku kõrval puu alla pikali ja kõik. Okei, saime siis lõpuks edasi liikuda ja järgmiste puude all sama asi. Seal lasime veidi lesida tal varjus ja Kati tegi suitsu nii kaua. Lõpuks jõudsime auto juurde, siis hoidsime Mikut varjus ja andsime talle juua. Muutus rõõmsamaks küll. Seal rääkisime veel tükk aega juttu ja tegin paar pilti lisaks. Siis aga oli aeg edasi liikuda meil mõlemal. Kati läks Mikuga koju ja ma jalutasin poodi juua ostma ning siis koju. Väsimus oli suur ja otsustasin linna mitte minna ja leppisin kokkusaamise järgmiseks päevaks. Õhtu koosnes taaskord vedelemisest, ilgelt mõnus lihtsalt :)