Sügis.

Meie Brita kostüümipäeval koolis :)

Kuna ilmselgelt seal nett oli miinus maiteamis, siis ma pilte üles ei saanud panna ja vihaga ei hakanud kirjutama ka. Nüüd siia postituse algusesse lisasin mõned pildid siis inglismaast. Shopingupildid said eraldi postituse :)

Mingeid suuremaid sündmusi seal ei toimunudki. Jalutasime, käisime poodides, veetsime kodus kvaliteetaega mu perega. Isa sai vahepeal nädalaks tööle, niiet siis olime meie koduperenaised. Tegime süüa ja pesime nõusid ja viisime last kooli ning tõime ära.

12. Oktoober sain oma Britakese üle uhkust tunda. Neil jagatakse koolis kord nädalas igas klassis ära 2 aukirja nö. Parim kirjutaja ja Superstaar. Superstaar on see, kes on millegagi eriliselt silma paistnud sellel nädalal. Laste teadmata kutsutakse siis nende laste vanemad/lähedased kooli, kes saavad aukirja. Kõiki ei saa kutsuda, sest saal väike. Ja kuna Emme-issi-Merle kõik tööl, siis läksin mina kooli. (Brital on tegelikult kodus enda toa seinad neid Kirjutaja ja Superstaari aukirju täis, ta lihtsalt ongi niiiivõrd tubli) Ja siis ma pidin uhkusest katki minema, kui käin oma printsessi seal saali ees. ( Kuna ta on Head girl, siis ta niivõinaa on alati sellistel üritustel klassi ees. Aitab Head teacheril panna muusikat ja kõike planeerida ja.. justkui klassivanemad meil eestis ilmselt. Neil pisike kool ja terve kooli peale siis 1 Head girl. ) Mitte ainult aukirja pärast vaid ta lausa säras seal ees, ta lihtsalt ongi niivõrd tubli tüdruk. Ja mina siis pisardasin seal suurest uhkusest.

Muidu üldiselt ma enamus ärkvel oleku ajast veetsin koos Britaga. Mängisime Aliast, Monopoli, kaarte, Deal or no Deal (Eesti keeles Võta või jäta. Tal selline lauamäng) ja veel paljusid selliseid. Sims -i õpetas mind mängima. Mario Karti mängisime. Ja muidugi tegime raamatuklubi, kuna me mõlemad nii suured raamatusõbrad. Vedelesime tema voodi peal (Tema osa ajast küll pooleldi minu otsas), mina lugesin Printsessi päevikuid ja tema Harry Potterit (Ta enne ei sallinud Potterit üldse, kuigi polnud lugenud. Aga kuna mina fännan seda, siis ta otsustas huvi pärast ka lugema hakata ja meeldima hakkas :P). Ja niimodi tundide viisi, vot see on kvaliteetaeg minu mõistes. 

Tagasisõit oli seekord minu jaoks kuidagi veel raskem kui tavaliselt. Pühapäeval juba nutsin. Muidugi Britast sai asi alguse, tema hakkas juba pühapäeval nutma ja leiutama põhjuseid, miks ma ei tohi eestisse tagasi tulla või kuidas ma sinna saaksin jääda. Ja see oli lihtsalt niiiiii raske minu jaoks. Ma tean, et me ju näeme webika vahendusel ja küll varsti jälle külla läheme. Aga ta on minu jaoks nii A ja O, et minu jaoks on tõeliselt raske temast nii kaugel eemal olla ja teda 1-2 korda aastas reaalelt näha ja kallistada.Igatahes pühapäev möödus nutuselt ja ka magada ei saanud korralikult. Esmaspäeva hommikul oli äratus kella kuue ajal ja poole 8 ajal hakkasime lennujaama poole sõitma. Ulgusin terve tee jälle nagu lollakas. Iga korraga läheb järjest raskemaks, missest et seekord olime kauem seal ja kodused probleemid ka kummitasid. Ikka oli väga raske see ära tulek. Lennujaamas ka veel ulgusin. Muidu kõik läks sujuvalt. Korra külastasime WC-d. Siis läbisime igasugused kontrollid ja olimegi juba ootesaalis. Seal käisime ostsime pudeli vett lennukile ja saime oma pool tunnikest istuda, kuni tuli kutse lennule. Seal oli nii palju eestlaseid ja eesti keelt, lausa lust oli kuulata. Kotti avasse toppima ei pidanud, lennukil saime tagant neljandasse ritta ja Kaido akna alla ja mina keskele, nagu viimasel ajal kombeks on olnud. Kuna öö jäi poolikuks, siis enamus lendu magasin maha.. Lõpuks muidugi jäid kannid nii valusaks, et enam ei õnnestunud tukkuda ja pidin seal siiberdama. Lennujaamas läks kõik sujuvalt ja välja saades tuli isa juba järele ja tsiuh kodus me olimegi.

Muidugi kõht lõi pilli ja kaua kodus olla ei saanudki, seega käisime Hesburgeris söömas. Anna tuli ka sealt läbi ja saime temaga mõned sõnad vahetada ja muidugi talle kommipaki ära anda. Siis väike poes käik ja varusime oma tühja külmkappi jälle pisut söögipoolist ja siis koju ära. Olime mõlemad väsinud ja läksime varakult magama, järgmisel päeval jälle ju mõlemad tööl..