..mis ei olegi tegelikult nii sinine. Hommik oli vihmane ja hall, enamik päevast niisamuti. Väsimus mattis hommikul küll hinge, kuid väike kohv tegi asja paremaks ja sealt sain jõudu, et poistele asjad valmis panna. Lõpptulemusena sai täna valmis vorbitud 471 karpi. Oleks suutnud rohkemgi, kuid see oli piir, 150st polnud rohkem vaja ja Kaidol oli kiire, ei olnud aega mulle 120st naela otsida. Aga noh, nüüd on kergelt 1000 karpi vaja ka 120st naela teha, niiet kaheks päevaks tööd nüüd jagub.
Hetkel istun siin ja kirjutan, lõpetasin just jäätise söömise ning naudin vaikselt Estrella roosat veini. Aaah see on hea. Muidu mõnus magus, aga jäätise kõrvale juues tundub väääga hapu kuidagi. Aga jumalate jook on see siiski.
Tegelikult ma tahaksin kirjutada väga palju, kuid ei leia õigeid sõnu. Hing kisendab nagu loom aga suust/sulest ei tule mitte üht piiksu/kriipsu. Minu jaoks on see tõsine müstika. Kuidas saab olla kellesti niii sisse võetud? Ma hakkan värisema juba talle otsa vaatamisest, rääkimata tema käte vahele saamisest või suudlustest. Aga see on jumalik, nii temaga koos olemine kui temale mõtlemine. Aah, kuidas tast puudust tunnen, isegi siis, kui ta on alles uksest välja astunud. Ehk siis armastus on tõsine müstika minu jaoks, tõeline ja täielik müstika.
Aga see teema las jääda, kell on palju ja on aeg jälle kaissu pugeda. Ilusaid unenägusid kullakestele!
:*
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar