Töö on ikka üks jube asi küll. Kuna see nädalavahetus käisime laupäeval ka tööl, siis puhata saime vaid ühe päeva. Aga minu arust on laupäeval siiski ebanormaalne veeta 8 tundi tööl, lihtsalt absurd.Ja tänu sellele ei saanud ma end välja puhata ning alustasin uut nädalat juba päris väsinuna. Tegelikult tundub, et isegi kaks päeva on välja puhkamiseks selgelt liiga vähe, ma vajan puhkust. Ei kujuta ette, kui läbi ma selle nädala lõpuks olen.
Nüüd homsest hakkan arvatavasti "õpilaseks" jälle. Sirje lubas homme juba midagi õpetama hakata. Pidid Lianaga arutama, et milline ülesanne oleks kõige targem mulle anda, seniks kuni teda ei ole. Konvertimise pidi ta viimaseks jätma ja selle peab ta mulle ise selgeks õpetama. Saab tore olema jah.
Kuigi ma olen niiiii läbi juba hetkel, siis ma ei kahetse seda, et tööd "vahetasin". Kuigi mul ei ole enam nii kerge vabu päevi saada. Samas ei pea ma enam kellegi teise eest vastutama ja närvipinge on väiksem. Ja suurem enamik sellest väsimusest on pärit poiste ajast. Nad "tapsid" mind psüühiliselt. Olin igaks õhtuks nii väsinud ja emotsionaalne, ei osanud kuidagi olla ega midagi teha. Nüüd on see kõik muutunud. Kui saaks veidi puhata, oleks elu lausa ilus.
Tore postitus täis tööd ja väsimust, jess.
Aga ma ei suuda ära oodata oktoobri algust :) <3
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar