Day 11 : Make a list of what you’ve eaten today.
Hommikul sõin kaks röstsaia ja jõin mahla.
Lõuna ajal sõin Kartuliputru viinerite ja tomati-kurgi salatiga. Kõrvale jõin suure pudelitäie mingit jäätee moodi jooki.
Õhtul sõime võileibu merevaigu ja singiga, kõrvale jõime mahla. Ja magustoiduks jäätisetorti.
Your biggest fear.
Lähedaste kaotamine.
Lyrics Sang by Your Favourite Male Solo.
On lihtne ja kaunis
On lummav ma naudin
On valgus kui hommik
see pole juhtund palju kordi
On suu ja laused
On kõrvad mis pole kaugel
On ootus mis ei rauge
on rütm kus pole pause
Sa võtad maski eest ja mulle naeratad
õhk täis on kirge mis jahutuda ei saa
Ma ei küsi sinult palju
tahan vaid olla nr üks
ma ei vaja ültse palju
vaid mõned hetked tunneteks
Sind tunda nagu ennast
tahan sees ja nii ka väljast
sul loota võib-olla muuta
koos kõigest üle olla suudan
Sul tuua või luua
parem maailm kus olla
rohkem tunde rohkem tundeid
vähem valu ja vähem pingeid
Sa võtad maski eest ma tean, et tunned ka
õhk täis on kirge mida peita ma ei saa
Ma ei küsi sinult palju
tahan vaid olla number üks
ma ei vaja ültse palju
vaid mõned hetked tunneteks
Ma ei küsi sinult palju
tahan vaid olla number üks
ma ei vaja ültse palju
vaid mõned hetked..
Õnneks pole palju vaja
Õnneks oled minul sina
Ma ei küsi sinult palju
tahan vaid olla number üks
ma ei vaja ültse palju
vaid mõned hetked tunneteks
Ma ei küsi sinult palju
vaid mõned hetked tunneteks
Täna on paha paha päev. Õemehe surmast saab täna hilisõhtul tervelt 2 pikka aastat. Kuradi raske on sellele mõelda. Igatsen sind vennake..
Kuid positiivne on see, et täna peaks Diana oma pisikese ilmaimega ehk kohtuma, loodetavasti! Jääme uudiseid ootama!
Täna öösel ei saanud jälle eriti magada. Veidi poolunes tukkuda siiski sain imekombel. Söönud olen ka täna normaalselt. Päev aina venis ja venis, nagu tatt. Õnneks siiski saabus lõpuks ka õhtu. Korjasime Sirje peale ja viisime ta Magistrali kanti ära. Siis vurasime Mustika keskusesse. Koju oli süüa vaja ja tahtsin telefonile koti osta. Prismas oli see kott päris kallis, mida osta tahtsin. Seega võtsime sealt ainult toiduasjad ning suundusime siis ONOFF -.i. Seal oli see kott veel kallim, aga leidsin parema koti. Roosa ja Oranziga, Nikoni telefonikott. Ja siis juurde võtsin heleroosa tuti ka telefoni külge. Niiet oleme siis vahelduse mõttes roosa tibi. Ja siis statoilist läbi, Kaido pumpas kumme ja suundusime koju. Kersti vahepeal helistas ja muretses juba, et kus kaugel me oleme. Sain talle üle anda ta kõrvarõngad, mis talle väga meeldisid. Ja Kaelakee ripatsi ka, mille peale ta arust ära läks. Juu vist meeldis talle see idee :) Igatahes kavatsen nüüd magama minna, uni on suur. Head ööd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar