9 Märts 2011.

Day 17 - Top 5 tv shows.

* Totaalne muutumine kodueri.
* Ühikarotid
* Eesti otsib Superstaari
* Mystery Diagnosis
* Who on earth did i marry?

 Discuss your greatest fear and your greatest dream.

Suurim hirm on kaotada lähedased inimesed. Ja ma ei saa sinna midagi parata. Kahe perekonnaliikme nii lähestikku kaotamine lihtsalt on suure jälje jätnud..

Suurim Unistus on VLH. :)

Lyrics From a TV Show You Like.
Röövel Ööbik - Kids Stuff Rock (Ühikarotid) 

Igatahes eilne jätkus vahvalt. Suundusime siis tipatapa Magistrali juurde. Üle tee trollipeatuses põrkasime ka Minnaga kokku. Väike kallikalli, tema läks trollile ja meie edasi. Igatahes Kersti sai oma rõngakesed Merrult kätte ja siis jäime veel lobisema. Mardu&Eero kinkisid meile Kerstiga kahe peale ühe punase tulbi. Nii nunnu neist. Siis käis mingi tüüp suitsule tuld palumas ja midagi rääkis Marfuga. Meie hoidsime eemale. Siis otsustasid näljarotid minna sööma ja meie Kerstiga piljardisse, sest meil polnud kõhud tühjad. Mardu ja Eero otsustasid, et Marfu viib meid ära. Niiet istusime autosse ja palusime autojuhul sõita.. jaa oleme ülbed. Igatahes jõudsime siis peale 9sat midagi piljardisse. Seal oli suht tühi ja võtsime kohe teise laua. Mängu kõrvale võtsime väikesed siidrid. Mina Mandariini ja Kersti kollase ploomi. Kerstil oli ehtne algaja õnn, enamik kordi võitis tema mängu. Igatahes meil oli väga vahva. Poole mängu pealt tellisime ka küüslauguleivad näksimiseks. 11 ajal helistas Kaido ja tundis muret, et kus me küll nii kaua oleme. Olime selleks ajaks juba mängu lõpetanud ja istusime laua taga ning rääkisime. Jõime siis oma siidrid lõpuni, sõime küüslauguleivad ära ja hakkasime kodu poole liikuma. Ikka pikalt jutustades igasugustel teemadel. Poole 12 ajal jõudsime koju ning suht kohe läksime Kaidoga tuttu ära. 


Tänane päev möödus igavalt ja pikalt, nagu ikka. Tööd väga palju ei olnud ja ma lõpetasin enamvähem juba nelja ajal ära. Kuna ma ise pidin Erkiga otse Lasnamäele sõitma lastele järele siis andsin oma ülesannete lõpetamise Kaidole üle ja pugisin kiirelt veel oma kaks võileiba sisse, et mitte surnuks nälgida. Sain Erkiga ilusti Mustakivi keskuse juurde ja sealt oli mul ainult natuke tipatapa kõndida. Muidugi oli hea Erkiga pikalt ja laialt igasugu asjadest rääkida. Vahelduse mõttes täitsa vahva. Igatahes lasteaiast sain siis Arto kätte ja tema näitas ette, kus Rebekka rühm on. Kui lõpuks lasteaiast minema saime siis suundusime rõõmsalt juttu ajades bussile. Täna me otse koju minna ei saanud, sest Epu ei saanud hommikul võtmeid jätta Artole kappi. Seega vurasime bussiga kesklinna, sealt trammiga Telliskivi trammipeatusesse ja sealt saime siis võtmed. Ja sealt siis juba rõõmsalt Tipatapa nende koju. Koju jõudes siis hakkasime multikaid vaatama, kuni lõpuks Epu koju jõudis. Siis lobisesime veel Epuga veidi ja poole 9 ajal hakkasin kodu poole tagasi liikuma. Välja jõudes helistasin Merkale, et ta mind veidi lõbustaks. Kõne lõpetasime alles siis, kui ma ukse taha jõudsin. 21:04 jõudsin õnnelikult tuppa. 


Kersti ei läinudki Hessi tööle. Tal oli tõsine hirm selle ees, et ta ei oska vene keelt ja ei saa üksinda seal hakkama. Päeval ütles mulle telefoni teel, et käib veel täna proovi päeval ära ja siis ütleb et rohkem ei tule. Suutsin talle mõistuse pähe panna, et kui ta otsustanud on siis miks ta tahab veel ühest päevaks tasuta tööle minna. Igatahes oli siis kokkulepe, et ta läheb ja ütleb et talle ikkagi ei sobi see. Kohale jõudes kutsuti ta aga kõrvale ja öeldi hoopis talle ära, et ta vist ei ole ikkagi päris sobiv inimene siia. Et asi ei ole Kerstis endas vaid lihtsalt Kersti ei ole veel päris valmis. Eks see oligi parem lahendus. Sest Kerstil on paha komme närvi minnes iseendasse sulguda ja nutma hakata, selle asemel, et lahendust hakata otsima.


Igatahes nüüd ma siis vedelen ja plaanin magama hakata sättima varsti.