Lugesin eile cosmot ning peab tõdema, et ükski kord elus on mõni artikkel seal tõene, mitte puhas umbluu. Igatahes artikkel oli teemal " Miks me suuri žeste ei tee?". Ehk siis paluti kirjutada sel teemal ühel meesterahval artikkel ning asi rohkem lahti seletada. Artikli sisu on aga see, et erinevad naistekad on naiste ootused nii üles kruttinud, et enam ei panda tähele pisiasju, mida mehed päevast päeva korda saadavad, et meil hea oleks. Et pärielus mehed tõesti ei vea hunnikutes teemante ning meeletuid sületäisi lilli kohale, kuid sellegipoolest armastavad nad meid ning tõestavad seda meile pisiasjadega. Lihtsalt naised tihti ei märka neid pisiasju, kuna kusagil ei ole režisööri, kes need olulised pisikesed asjad suureks ja ülepea romantiliseks muudaks sobiva taustamuusika, valguse ning kõige muu säärasega, Ehk siis meeste jaoks on ka see suur žest, kui ta toob sulle hommikul kohvi voodisse ning kui sa neid väikeseid asju ei märka siis ajapikku väsitaksegi neid tegemast. Ehk siis artikli eesmärk on panna naised mõtlema ning märkama pisiasju meie ümber. Minu pani see igatahes korralikult mõtlema, ning mõtlesin enda jaoks ka paljud asjad selgeks.
Esiteks tuleks enda jaoks lahti seletada üldsegi sõna romantika. Minu jaoks tähendab see eelkõige teineteisele pühendumist ning tunnete avaldamist. Seda nii tegudes kui sõnades. Hakkasin mõtlema enda ning Kaido suhte peale ning pisiasjadele. Vahel ma tõesti ei märka neid pisiasju, või siis lähevad need meelest, unistades samamoodi roosadest õhulossidest ning lillehunnikutest ja kätel kandmistest. Kuid nüüd järele mõeldes on Kaido minu jaoks teinud palju romantilisemaid asju, kui kõik need unistused kokku. Ta ei ole mulle kokku vedanud küll meeletuid lillehunnikuid ning teemantmägesid, kuid need on ju ainult asjad. Aga samas oli tema see, kes mulle kõige raskemal ajal oli kõige rohkem toeks ning tegi ka ettepaneku kokku kolida. See on tõeliselt suur samm suhtes ning tema otsustas selle sammu ette võtta. Mis väljendaks veel rohkem armastust, kui selline samm ühise elu poole? Samas ka järgmised suured sammud nagu ühise pangaarve avamine, mis oli jällegi tema ettepanek. Rääkimata tema algatusel korteri ostu mõtted ning palju muud. Need ei ole üldsegi pisiasjad, kuid ometigi neile igapäevaselt ei mõtle. Samas väiksemad asjad, nagu naistepäeval roosikimbu ning koogi koju toomine, üllatavad sõnumid, jalutuskäigud, söögi valmistamised, armsad sõnad ning kõik muu. Ta tegelikult tõesti armastab mind kogu südamest! Ja ma tean, et tema oli, on ja jääb minuga nii heas kui halvas, muud võimalust lihtsalt ei ole!
Jah ma üldse ei hakka vastupidist väitmagi, ka meil on tülisid ja vaidlemisi olnud. Kuid Me suudame neist üle olla ning selle võrra on meie suhe tugevam. Me toetame teineteist kõiges, nii unistustes kui ka reaalses elus. Aitame teineteise unistusi ellu viia. Meie jaoks on suhe midagi püha, mis tänapäeva maailmas on vist haruldaseks muutunud. St me siiski arvestame teineteisega, arutame asjad omavahel läbi ning teeme asju koos. Suhe on midagi muud, kui juhusuhted kusagil ööklubides või joomispidudel. Siinkohal muidugi tuleks üldse küsida, mis on kellegi jaoks suhe. Mul on hea meel, et meie oleme selle omavahel selgeks teinud ja me ei pea teineteisele valetama ning tehtud tegusid varjama, sest polegi midagi varjata. Me ei joo kumbki ennast üle ning teame mida teeme ning suudame oma tegude eest vastutada. See välistab igasugused koomas peaga tehtud lollused, mida hakatakse hiljem kahetsema ning kaaslase eest varjama. Suhe ei jää valedel püsima. Vundament hakkab varisema ning lõppkokkuvõttes kukub kogu suhe lihtsalt kokku. Sellele tuleb mõelda muidugi enne tegutsema hakkamist. :)
Igatahes üritan olla tähelepanelikum ning märgata kõiki pisiasju, siis olen ka ise õnnelikum. Seda tean ma niigi, et see mees armastab mind südame põhjani ning mina teda ka! Ja varsti täitub meil juba kaks imelist aastat. Fantastiline! :)
with *
VastaKustuta