reede, 30. september 2011

And I'll leave a message after the tone..

Nii, teise päeva hommik inglismaal. Kõik on ilus ja hea :)  

Eile saabusime, 13:38 astusime lennujaamast välja. Merle oli vastas. Wc-s oli järjekord ja otsustasime koduni ära kannatada. Hüppasime Merle uude Mini Cooperisse ning suundusime Liverpoolist Manchesteri. Kusjuures Easyjeti lennukid on vist märksa mugavam kui Ryanari. Ei kolisenud niimodi ja asi käis palju sujuvamalt. Igatahes peale kahte millalgi jõudsime siis nn UK koju. Emme ja issi juba lehvitasid rõdul ja olid väga õnnelikud. Tõime neile juustuvorsti ja leiba, no loomulikult nad on siis õnnelikud :P

Igatahes otsustasime ise Britale järele minna ja teda üllatada, ega ta ei teadnud ju et tuleme.Ta arvas, et tuleme laupäeval. Igatahes 16:10 (eesti aja järgi siis 18:10) suundusime rõõmsameelselt kooli juurde. Saime veel veidike oodata ja Brita tuligi välja. Alguses vaatas ringi ja otsis emmet vist.. ja lõpuks märkas meid. Silmad läksid punni peas tibil, siis hoidis pead kahe käega kinni ja kilkas "OHMYGOD" ja tormas mind kallistama. Terve kodutee ta oli suht kõnevõimetu.Ainult aegajalt kallistas ja mõmises omaette suu kõrvuni. Kodus tal läks kiireks, sest minek ju peole. Tahtis, et ma ka ühineks, kuid jäin siiski koju.

Istusime siin ja mängisime WIId ja rääkisime ja tundsime end hästi. Jõime muidugi Kaido ja issiga õlut, emme jõi veini hoopiski. Õhtusöögiks sõime siis ahjukartulit kanakoiva ja tomati-kurgi salatiga. Väga maitsev ja hea. Siis muidugi Brita tahtis mulle väga paljusid asju näidata ja.. Lõpuks kell 10 me Kaidoga juba magasime. Selline väsimus oli peal.

Täna ärkasime seeest juba enne poolt kaheksat. Käisime tiiru vetsus ning ronisime kaissu veel tagasi veidikeseks. Ja siis jõime kohvi ja sõime ja kui Brita läks kooli siis hakkas emme kingitusi pakkima. Ilmselgelt ju saab Brital homme väga lõbus olema :D

Muidugi pidin oma puhkuse ajast ka tööd tegema. Töötunnid ära saatma ja neid muidugi ümber tegema. Sest ilmselgelt ju Kädlyl oli lapsega mingi probleem ja oli vaja et Anna tuleks kolmeks tunniks tema eest tööle. Hakkab pihta... Peaks vist e-maili mitte vaatama ja telefoni ka igaks juhuks välja lülitama.. ausõna.

Ahjaa, eile sain kingitusi ka. Emmelt ja issilt saime Päevateki ja padjapüürid, et ikka tuba oleks veelgi ilusam. Ja Merle kinkis mulle väga laheda käekoti. Väga meeldib :) Ja siis muidugi olid nad ostnud vahepeal mulle hunniku seemnehelmeid ning väga tsillid retuusid. Nüüd varsti äkki saame minna kesklinna..sinna ägedasse ehteosade poodi.Lähen seal kindlasti lolliks!

Nüüd aga lähen teen kohvi ja võileiba :)


  • Pakaa!

laupäev, 24. september 2011

Upsi..

Olen jälle olnud paha ja laisk ning ei ole kirjutanud. Kuigi erilist vahet ei ole, keegi seda niikuinii ei loe.

Igatahes olin terve see nädal haigena tööl. Esmasp sain õnneks kaks tundi varem minema, kuid olin tõeliselt laip. Koju ja pikali. Isegi süüa ei tahtnud. Kaido tõi apteegist mulle köharohtu, nohurohtu, imemistablette kurgule.. Ja tegi mulle palju meega kuuma teed. Seega sain diivanil paksu teki sees vaikselt lihtsalt olla. No on hea mees!

Teisipäeval lõpetasin kell neli, meeletult raske oli tööl olla, kuid sain hakkama! Rääkida oli sigavalus, seega ma ülbelt lihtsalt ei rääkinud klientidega. Ainult viimases hädas.. Õnneks keegi ei pahandanud, saadi aru et ma haige. Koju jõudsin siis kähku-kähku teki alla. Küll oli hea seal teki sees siis kuuma teed juua!

Kolmapäeval oli mul juba veidi parem olla. Jõin aina kuuma teed meega ja üritasin soojas end hoida. Tööl tundsin end ka palju paremini. Helistasin ära ka õe asjus panka ja tundsin end tõeliselt hea väikese õena.  Vahepeal võtsin kohvipausi, tegin kaks kohvi ja läksin välja lillemüüjaga lobisema. Hea oli värsket õhku saada ja ka rääkida vahelduseks niisama. 4 ajal pakkisin asjad kokku ja liikusin sealt ära. Viisin lillemüüjale veel ühe kohvi ning sain vastu saialille kimbu ja 1 roosikimbu, virsiku tooni ja eriti ilusad roosid. Its made my day! Ja siis koju ja teki alla, nagu juba tavaks saanud sellel nädalal..

Neljapäeval oli juba täitsa hea olla. Seega see tööpäev möödus ka palju kiiremini. Väga meeldiv. Seekord sain lillemüüjalt kingiks veel 24 suurt roosi! Täitsa uskumatu tädi ikka. Igatahes need olid imeilusad ja võlusid mulle terveks päevaks naeratuse näole.

Ja nüüd täna siis tööle ei pidanudki minema, Margot oli minu eest. Ärkasian alles peale kella 10t hommikul. Ja siis vedelesin veel ja käisin pesemas ja.. 1 ajal kodust välja. Prisma ring ja kontorisse. Sain uued tööpluusid, mis on niii KOLEDAD! Aga noh, firmale meeldivad. Ja siis sain oma kohvirahad ja tegin aruandelise ära ja.. nägin Marekut ka muidugi. Uksest väljudes meenus, et ei võtnud ju Eini andmeid laua pealt kaasa. Seega väike ring telefoniga FB-s ning kirjutasin andmed üles. Hakkasin minema bussipeatusesse ja nägin, et 13 kohe seal. Panin ilge jooksuga oma kontsadega, ilmselgelt valisin valed jalanõud tänaseks. Jõudsin ilusti bussile ja helistasin ära. Sõitsin siis õismäele. Küünetehniku juurde ja talle veidi nõuandeid jagama ehete tegemise osas. Seal veetsin vägaväga palju tunde, kuid väga tore oli ka. Ja lõpptulemusena sain ühed tagasihoidlikud, kuid imekenad küüned. Ma igatahes rahul :) Ja siis koju, kuhu jõudsin veidi peale 9-sat..

Nüüd peaks minema teki alla lugema.

Ei jõua ära oodata järgmist neljapäeva, niuks!

S.

pühapäev, 18. september 2011

Vabandused ette ja taha.

Olen olnud laisk ja ei ole kolmapäevast saadik siia jõudnud. Neljapäeva õhtul korra küll avasin bloggeri, kuid panin selle sama targalt ka kinni. Niiet vabandan-vabandan-vabandan.

Peab tunnistama, et kõiki mu päevi alates neljapäevast on saatnud haigus, uni ja raamatud. Neljapäeva hommikul ärkasin kurguvalu,peavalu, nohu ja muude jamadega. Enesetunne oli null, kuid keegi ju appi tulla ka ei saanud, kõik koolis. Seega vedasin ennast töö juurde. Rahvast palju ei olnud ja arvasin, et küll hakkama saan. Nuusates lõi silme eest korra mustaks, siis oli küll ehmatus suur. Seega võtsin ühendust Liisiga ja uurisin, et ega ta juhuslikult homme tööle tulla ei saaks. Lõpuks sain sedasi graafiku paika, et Anna on hommikul minu eest ja Liis õhtuses vahetuses Anna eest. Ja ma sain kodus magada. Neljapäeval sain koju hakata liikuma peale nelja, siis kui Liis tööle jõudis. Korra rääkisin juttu veel tuttava lillemüüjaga, kes osutus lõppkokkuvõttes Stheni ema emaks, ehk siis tema vanaemaks. Eesti on väike, uskumatu. Igatahes hüppasin trollile ja sain ka istekoha ning keskendusin raamatule. Hommikul olin lõpetanud raamatu "Kuidas ma lolliks hakkasin" ning sain selle Liisile ära anda, järgmisena võtsin käsile siis "Ma armastasin kiskjat". Seda nautisin ma ka trollis, kuigi raske on keskenduda sellises inimmassis. Mustamäe tee algusesse jõudes tõstsin korra raamatult silmad ning nägin, kuidas üks vanem daam trolli sisenes ja nõutult seisma jäi. Pistsin raamatu kotti ning hüppasin püsti. Siis läksin ja juhastasin selle naisterahva oma endisele kohale istuma. No mul ei ole koju ju enam pikk maa ja küll kodus ikka istuda saan. Igatahes tädi naeratas ning üks võõras keskealine naisterahvas kiitis mind selle teo eest väga. Ütles et kodune kasvatus on hea ja et sellist asja juba nii kergelt enam ei näe tänapäeval. See paitas mu kõrvu, ehk siis selle päeva heategu oli taaskord tehtud. Peale seda siis vutvut koju ja lihtsalt olin diivanil nagu tühi kott, raamat näpus. Magama jäin nina raamatus vast kella 10 ajal õhtul. Olin niinii läbi.

Reedel ma magasin pool päeva maha. Vahepeal ärkasin üles, sõin paar ampsu ning lugesin. Siis jälle magasin, kuni keegi mind telefonikõnega äratas ja.. Peab tõdema, et meeletult hea oli sedasi pikalt magada. Nelja ajal vedasin end püsti ning panin kartulid ahju. Niipalju energiat jagus, et Kaidole süüa teha. Natuke sõin ka ise. Aga haigena pole isu just eriti suur. Ja peale seda siis kerisime natukeseks jälle magama. Kaido suutis ka haiguse külge pookida. Tõotas tulla tore nvs. Lõpuks kerisime ööund magama.

Terve laupäevase päeva veetsime sama moodi. Uinak-lugemine-söömine-lugemine-uinak... jne. Lõpuks õhtul olime unest juba väsinud. Vedelesime ja vaatasime kummitussaateid jälle, oli vaja ju end ära hirmutada. Kella 12 ajal öösel käisin aga end lõpuks loputamas. No juuksed olid niii mustad ja ise ka, ei suutnud enam niisama olla. Peale seda oli hea puhas. Lugesin veidi raamatut ning siis kaissu ära.

Täna ärkasime juba veidi peale 8sat hommikul. Uskumatult vara. Lisaks Kaido veidi magas ka lõunaund, kuid ma enam ei suutnud. Hommiku poole käisin korra poes. Süüa oli vaja veidi tuua. Kaido siis samal ajal pesi kodus nõud ära. Otsustasime hommikusöögiks mannaputru teha. Peab tõdema, et koos toormoosiga oli see tõesti väga hea. Vaheldus igatahes! Igatahes päev on olnud siiski paras vedelemine. Kaido siin naernud pool päeva, kraaksun nagu vana vares. St mu kallis haigus on lõppkokkuvõttes juba mu kalli hääle kallal. Rõõm missugune :) Igatahes lõpetasin täna hommikul veel viimased leheküljed raamatust "Ma armastasin kiskjat". Peab mainima, et tõesti väga hea raamat ning kindlasti soovitan ka teistele! Plaanis tulevikus kindlasti taaskord seda lugeda. Nüüd võtsin käsile raamatu "Said, mis tahtsid". James Hadley Chase -i krimka taaskord. Vanasti oli ta mul üks lemmik kirjanikke, vaatame kas istub siiani :) Õhtusöögiks tegi Kaido nüüd friikaid kotleti ja tomati-hapukoore salatiga. Küll oli maitsev, njommm! Nüüd siis naudin VAUd sokolaaditükkidega, muudab kurgu natukeseksi paremaks. Vaatan taustaks "Autod" multikat ning lihtsalt olen. Natuke veel ja siis tuttu minek.

Olgu õnnistatud mu kallis firma, kus peaksin tööl käima ka haiguslehega! :)

S.

kolmapäev, 14. september 2011

Päike vihmasel päeval.

Tegin täna enda hingele pai ning muretsesin endale lõpuks raamatu "Ma armastasin kiskjat". Raamat räägib siis nõmme inimsööjast, või õigemini tema abikaasa vaatevinklit sellest loost. Nüüd üritan raamatu "Kuidas ma lolliks hakkasin" läbi lugeda kiirelt ning alustan siis selle raamatuga. Lisaks käisin ja registreerisin end Keskraamatukogus ära ning tõin täna koju 5 raamatut. Läheb suuremaks lugemiseks ja ma olen sellega väga rahul. Vähem arvutit ja telekat ja rohkem lugemist, hea nii mõistusele kui silmadele! Eks praegu peab tuhinat ära kasutama, varsti läheb nagunii tuhin üle ning siis ei võta enam tükk aega ühtki raamatut kätte.

Alguses ei saa vedama ja pärast ei saa pidama. Esimeses klassis sundis ema mind lugema, ise keeldusin. Teises klassis avastasin need võlud ja nüüd loen siiani mõnuga. Muidugi vahepeal on suuremad lugemismaaniad ja vahepeal ei suuda üldse lugeda, kuid lugemislembeline olen ikkagi.

Aga muidu ajas tänane kole ilm mul olemise veel pahamaks. Kahjuks ei aidanud praegu isegi Fervex. Eks nüüd haaran raamatu kaasa ja kolin voodisse ära. Seega kena ööd teile!

S.

teisipäev, 13. september 2011

Pisikute rünnak.. halleluuuja!

Ühesõnaga terve tänane õhtu on veedetud nuusates ja aevastades. Ma enam ei jõua! Ma ei kujuta ette, mis homme tööl saama hakkab. Ma juba kardan seda. Kui vähemalt on mul lootust homme saada endale raamat, mida juba ammu tahtnud olen! Tahantahantahan!

Ja homme üritan minna ja end raamatukogulugejaks registreerida ning hakata korralikuks lugejaks taaskord. Mis mul sügisel ja halva ilmaga tööl ikka teha on. Harime end vähemalt, või siis lihtsalt veedame meeldivalt aega.

Täna käisime jalutasime Marjuga raamatupoes ja mujalgi. Väga vahva õhtu oli, seega aitäh sulle. Kuigi ma olin niiiniiiiniiiiiiiiii sigavihane täna vahepeal, et tahtsin kellegi ära kägistada. Õnneks suutsin siiski maha rahuneda. Ja ma TÕESTI loodan, et äkki muutub midagi paremaks. Kuigi jah, Lootus ON lollide lohutus.

Igatahes lähen nüüd ja üritan magama jääda. Ja loodan, et mul hommikuks veel nina on peas. Head ööd!

S.

esmaspäev, 12. september 2011


                                                         Igatsen teid, mu kullatükid!

pühapäev, 11. september 2011

Surma põhjus - Kreek litsus laiaks.

Eilne õhtu jätkus siis rummipeoga. Kõigepealt liikusin kesklinna korraks. Kersti hüppas tehnikast peale ning käisime korra mu kohvikus. Viisin ära klubikaardid ning nende taotlused. Võtsime siis ühed kohvid ning liikusime Westmani, kust ostsime pudeli toiduõli. Siis kiire söögiplatsi ring, kust haarasime ühed burgerid kaasa. No kõht oli nii tühi ja ei suutnud kuidagi muud moodi olla. Seal põrkasime kokku ka Riimakuga. Viisakas tervitus ning mõlemad läksid oma teed. Ja siis hüppasime nr 1 trollile ning suundusime tehnikasse. Seal siis Kersti ja Lily sättisid end valmis ja mina nautisin oma siidrit. Küll oli hea. Lõpuks vedas Merlin ka ennast sinna ja hakkasime kõik neljakesi üüberi poole suunduma. Sellest pikemalt ei räägi, kõik mis seal toimus las jäädagi sinna. Igatahes õhtu oli kirjeldamatult mõnus ja ei anna eelmise rummikaga võrreldagi. Seekord siis sain kokku 7 koksi, viimased 2,5 olid siis peale 12 mõeldud joomiseks. Igatahes tants ja trall ja sealt hakkasime liikuma peale kahte millalgi. Jalutasime Statti, võtsime sealt ühed Frankfurterid ja suundusime taaskord tehnikasse, kuhu tuli Kaido mulle järele. Igatahes suuuur aitäh Merru, Kersti ja Lily! Te olete armsad :)

Täna siis vihastasin mustmiljon korda selle töö ja tüdrukute peale. Nad arvavadki, et täiesti reaalne on pühapäeva hommikul kell 7 helistada ja käratada, et neil vesi otsas ja helisatagu ma Meelisele. Jumal küll, neil endal on ka number olemas, helistagu ise vahelduseks. Nagu lasteaias töötaks. Ja siis nad helistasid ja närvitsesid veel 700 korda. Mingu perse, ausõna. Kas täiskasvanud inimesed ei suuda tõesti ise nüüd oma peaga välja mõelda vaid peavad IGA asja pärast mulle helistama? See asi on natukene mäda vist :)

Igatahes käisime täna siis Kiisal jälle üle pika aja. Korjasime Kreeke ja õunu ja lobisesime. Ja tegin pannkooke, mida me siis piima ja toormoosiga sõime, NJÄMMM! Lõpuks linna tagasi, tiir vanaema juures, siis poes ja koju. Ja nüüd ei taha mitte millelegi enam mõelda ka. Aind magada... seega HEAD ÖÖD!

S.

laupäev, 10. september 2011

I lose my mind ehk siis täna rummipeole.

Eilne õhtu oli super. Noh okei, seltskond vajus laiali ja mõned kadusid ära, kuid sellegipoolest nautisin ma väga.

Kella poole kahe ajal tuli Terminaator lavale ja rokkisid kuni kella kolmeni välja. See oli vist üks paremaid live esitusi, kus käinud olen. Esiteks enamus olid nende vanemad hitid. Ford, Carmen, Vastasmaja aknad, Muinasjutu mets, Juulikuu lumi, Ajateenija, Isa ütles, Lõbus maja, Rakett, Plekktrumm, Päev millal suren, Suudlused, Ööd on siin pimedad ja vist oli midagi veel. Ma nautisin seda õhtut iga oma keharakuga. Lihtsalt FANTASTILINE. Jass keksis ja kargas seal laval nagu väike poisike, laulis kogu hingest.. ja mainimata ei saa jätta ka teisi poisse, kes panid pillidesse kogu oma hinge. Ma jälle sain aru, MIKS ma neid nii väga jumaldan. Aitäh poisid!

Peale seda siis hakkasime kodu poole liikuma. Kätu oli kadunud ja telefon väljas. Elis oli natukene joogine ja tema panime Taksole. Siis jalutasime Lily ja Kerstiga tehnikasse, kuhu tuli Kaido mulle järele. Koju ja tuttu ära, selline unekas oli. Unenäod olid mõnusad ja ärkasin alles pool 2 päeval, küll oli mõnus.

Käisime Kaidoga täna ringi sõitmas. Üritasime minna vaatama üht rallit, kuid ei leidnud kohta üles. Seega mõtlesime et tiirutame niisama veidi ringi ja vaatame, mis kusagil toimub ja on. Jube mõnus oli üle pika aja ringi tiirutada ja lobiseda erinevatel teemadel. Lõpuks koju jõudsime peale viit natuke ja vedeleme siiani. Kuigi hakkan nüüd sättima valmis end Rummipeo jaoks. Naised-naised, siit ma tulen! :)

Ühesõnaga.. Mina, Merru, Kersi ja Lily.. ehk keegi veel. Saab tore õhtu olema, olen selles kindel! :)

Musimusi.

Ps. Sain teada, et mõne härrasmehe jaoks olen ma lisand, HAHAHAHAHAHA! Aitäh tänaõhtuste naerukrampide eest! :)

Siku.

reede, 9. september 2011

Head asjad juhtuvad just reedeti!

                                       

Teate, ma olen hetkel niii õnnelik ja rahul, lihtsalt meeletult!

Täna olen siis Termika lainel. Võitsin 2x VIP pileti tänasele Üüberi peole. Jessjessjesss, saab parim pidu olema vist. Facebook on ikka tore asi küll, võidaks vaid veidi tihedamini.. noh näiteks kino pileteid vms. Igatahes hetkel kuulan Termikat ja ei suuda kuidagi paigal püsida, tahaks suurest õnnest mööda tuba ringi lennata vist. Lihtsalt niiii vapustavalt hea tuju ja enesetunne. Ja laulu "Just reedeti" Ref. on ka täppi selle nädala puhul.

"Olgu sinine see esmaspäev ja tume teisipäev,
kolletagu nagu sügis, see kole kolmapäev,
neljapäev see haiseb kala järgi, ja teadagi,
head asjad juhtuvad just reedeti."

Esmasp. oli blogi pealkiri "Sinine esmaspäev", teisipäeval "Must teisipäev", Kolmapäeval oli tuuline ja vihmane, ehk ehtne sügisilm, neljapäeval olin haige, ehk siis ta võis ju kala järgi haiseda... ja nüüd reedel läks kontoris hästi ja lõpuks võitsin ka VIP piletid, ehk siis HEAD ASJAD JUHTUVAD JUST REEDETI!

Pidupidupidu. Ma ei jõua enam ära oodata :)

Ja homme tuleb rummikas. Kätu,Triinu,Elis,Lily,Kersti,Merlin..keegi veel? No see tuleb ka fantastiline, ma ei jõua ära oodatagi!


Arrrrrrrmastan teid sõbrad!

Siku.

kolmapäev, 7. september 2011

Mitte nii tume kolmapäev.. isegi.

Ma jõudsin täna arusaamale, et tegelikult mulle see töö siiski meeldib. Kuigi mul vahepeal on meeletu kopp ees. Aga ma olen tubli ja saan hakkama ja tõestan nüüd iseendale veelkord, et ma TÕESTI saan hakkama!

Käisime täna Kaidoga kohtingul peale tööd. Väike Pappa pitsa ring. Sain lõpuks oma fantaasia pitsa kätte, pool sõin ära ja rohkem ei jõudnud. Aga hea oli! Ja õhtul viisime nüüd Rollu ära laagrisse tagasi. Mina ise sõitsin terve tee, Kaido tuli autoga järele mulle, et ma koju ka saaksin. Korra hüppasime ka Greete juurest läbi, sain lõpuks talle kõrvakad ära anda, kaua võib :)

Hetkel olen rahul isegi. Ronin nüüd ruttu kaissu, sest homme jälle tööle. HEAD ÖÖD!

Ps. CC tõesti puhastab mündid suuremast jamast ära. Jätan ööseks veel likku, eks hommikul näeme tulemust :)

teisipäev, 6. september 2011

Must teisipäev.

Kui eile oli sinine esmaspäev, siis täna on lausa must teisipäev. No lihtsalt hommikust peale oli kõik nii pahasti. Jalg lõi sellist valu, et tantsi või kankaani. Siis ajasin mitu korda kuuma kohvi käele. Siis läks piim üle ääre jne. No lihtsalt täiesti hullumeelne. Vahepeal oli selline tunne, et lihtsalt saadaks selle töö kuradile. Aga noh..

Lõpuks koju jõudes otsustasin, et siiski hetkel veel ma seda sammu ei astu. Ma ikka tahaks üritada selle kohviku tööle saada. Niimodi, et kõik oleks korras ja enam neid probleeme ei oleks. Jah ma tean, lootusetu unistus kuid proovida ju tasub. Nii palju asju on tegelikult juba paremaks muutunud... ainult ÕIGE pisut veel!Olen tubli ja vähemalt üritan. Kuigi ma tean, et üritus on perse kukkunud katse.

Igatahes nüüd kiire pesu ja teki alla tuttu. Hommikul jälle tööle, JUHHEI! Õnneks vist reede saan siiski vabaks, see oleks super. Kontoris ja korra linnas peaks siiski käima, kuid järjekordne pikk tööpäev ajaks mu nii hulluks, et ma enam ei suudaks midagi teha ega mõelda. Nii aga nüüd head ööd kullakesed.

Garfu.

esmaspäev, 5. september 2011

Sinine esmaspäev.

Tänane raske ja nõme päev on lõpuks möödas. Mingil väga huvitaval põhjusel ei saanud ma kuidagi und, seega tsillisin öö läbi lage vahtides ja 5:43 ajasin end maast lahti, no ei näe enam mõtet vedeleda need 12 minutit. Tööpäev oli õnneks või kahjuks päris tihe. Kassa oli kokku 200 kopikatega, (sulas 131,56 vist?), kokku "määrisin" pähe 15 klubikaarti ja olin muidu hästi ninnunännu. Isegi jootraha suvatseti täna jätta, jee. Aga muidugi oli lõpuks kõik nii kokku jooksnud et.. Kaupmehest tuli kaup, mida üritasin siis ära paigutada. Ei mahtunud kuidagi kastide vahel liikuma, ei olnud asju kusagile panna ning JUST SIIS tulid ju kliendid kohvi nõudma, PLAH! Küll olin õnnelik, kui lõpuks kell nii kaugele tiksus, et oli aeg kodu poole sättida. Õnneks tegi tööpäeva lõpu rõõmsamaks M oma naljadega, tükk aega itsitasin seal omaette.. Vahva :)

Aga see ei olnud veel kõik, lõpuks ma sain meeletult toredas ummikus veel kodu poole ka sõita, niii 2x kauem, kui tavaliselt. Õnneks sain Merruga bussipeatuses kokku ja kelmikülani saime koos. Lõpuks kui koju jõudsin olin närv niiii must, et ei tahnud midagi teada ega kuulda ega näha. Rääkimata siis sellest meeldivast jalavalust taaskord. Peab ikka arstile aja panema, ei ole normaalne.

Nüüd õhtu lõpus käisime vanaema juurest läbi. Viisime talle moosi ja vanaema teeb meile õuna moosi. Mustsõstra toormoosi teeme homme ise, mis meenutaski praegu et mammud tuleb külmikusse panna. Ehk siis ma nüüd lähen panen mammud ära, pesen end puhtaks ja saan loodetavasti oma kalli käte vahele maanduda, njurr.

Mulle meenus, et kandsin tükk aega hüüdnime Garfield ehk Garfu, mõnus :)


pühapäev, 4. september 2011

Täna on pisut nukker meeleolu. Täitsa lõpp, kuidas võib üks väike asi meeleolu sedasi muuta. Üks väike nali, mida kunagi luges ette T.. kõrvus oli tema naeru ja hääl, kuidas ta ei suutnud seda mitte kuidagi ette lugeda, sest oli naerust peaaegu kõveras. Ja see pani mind veel teisigi asju meenutama ja.. igatsen sind nii väga, vennaraas!

See nvs on saanud palju lihtsalt vedeleda. Peaks endale nüüd vahelduseks ühe nö "Spa õhtu" korraldama. Teeks näohooldust ning pärast jalgadele ning kätele ka. Ma olen seda väärt! Ehk muudab see ka meeleolu pisut paremaks ning kingib tänaseks ööks ka kenad unenöod.

S.

Nali naljaks..

"Karu oli hoolimatu, lampjalgne ja räpane. Samas aga ei olnud metsas temast heasüdamlikumat looma. Aga teised märkasid vaid tema välimust, mille peale Karu väga solvus. Ta püüdis teisi loomi ja peksis neid jalgadega. Sellepärast ülejäänud teda ei armastanudki. Ehkki ta oli väga heasüdamlik. Armastas julmi nalju. Nende naljade eest hakkasid loomad teda veel rohkem vihkama ja peksid. Jah, raske on ilmas elada headel ja lõbusatel.
Hunt oli ka hoolimatu ja julm. Ja räpane. Lisaks veel väga kuri ja julm. Aga loomad ei vihanud teda ja ei peksnud. Sellepärast, et Hunt suri juba varases nooruses. Sest, et Karu sündis enne Hunti. Jah, hea kui headus võidab kurjust.
Jänes oli ka kuri ja julm. Ja räpane. Ja veel oli ta arg. Sigadusi ei teinud ta kunagi. Sest et kartis. Aga talle anti sellegipoolest peksa. Sest kurjus peab alati karistatud saama.
Ka rähn oli kuri ja julm. Ta ei peksnud loomi, sest et tal polnud käsi. Sellepärast elas ta oma kurjuse välja puude kallal. Teda ei pekstud. Sest ei ulatatud. Ükskord muljus langev puu ta surnuks. Räägitakse, et see oli puu kättemaks. Peale seda ei julgenud loomad enam kuu aega puude vastu kuseda. Nad kusesid Jänese peale. Jänes külmetas, jäi haigeks ja suri ära. Kõigile oli selge, et selles jamas oli süüdi Rähn. Aga teda ei puudutud. Sest ei saadud murdunud puu alt kätte. Jah, vahel jääb ka kurjus karistuseta.
Mutt oli väike ja pime. Ta ei olnud kuri. Ta tegi lihtsalt hästi oma tööd. Tema selle puualuse ära õõnestaski ja puu kukkus Rähnile peale. Sellest ei saanud keegi teada ja sellepärast ei antud talle ka peksa. Talle anti üldse harva tappa. Tihedamini lihtsalt hirmutati. Aga teda oli väga raske hirmutada, sest ta oli ju pime ja ei näinud et teda püüti hirmutada. Kui teda ei õnnestunud hirmutada, siis muutusid loomad väga kurvaks. Ja andsid Karule peksa. Sest et neil oli väga kurb olla. Ühekorra tahtis ka Karu Mutti hirmutada. Aga Mutt ei ehmunud. Sest, et Karu oli ta ära tapnud. Kogemata. Sest, et Karu oli väga kohmakas. Ja loomad andsid talle väga kõvasti peksa. Vaatamata sellele, et Karu ütles, et ta tegi nalja. Halb, kui vahel nalju ei mõisteta.
Rebane oli väga kaval. Ta võis vabalt keda tahes üle kavaldada. Kui see õnnestus, siis talle peksa ei antud. Aga vahel tal ei vedanud. Ja talle anti peksa. Peksti kogu metsaga. Ja siis ei õnnestunud tal enam kedagi üle kavaldada. Sest on kole raske kedagi üle kavaldada, kui sind pekstakse.
Metssiga oli suur, tugev ja hirmus. Kõik kartsid teda. Ja teda peksti ainult kogu metsarahvaga. Või lihtsalt loobiti kividega. Metsseale see ei meeldinud. Ja ühel ööl peitis ta metsa kivid ära. Selle eest peksti ta korralikult läbi. Rohkem ei peitnud ta kunagi kive.
Siil oli pisike ja okkaline. Ta torkis. Ta ei olnud kuri, vaid lihtsalt torkis. Sellepärast peksti teda ainult kõhtu. Siilile see ei meeldinud ja ta ajas ennast kiilaks. Siis hakati teda peksma nagu kõiki teisigi. Jah, väga raske on olla samasugune nagu teised.
Skunks oli peaaegu nagu Jänes. Ainult väga haisev. Ta lõhnas halvasti. Teda peksti ainult siis kui ta oli kilekotis. Siis ei olnud hais nii tugev. Ühekorra oli Skunksil sünnipäev. Ta kutsus kohale kõik loomad, sest oli ahne ja tahtis kingitusi saada. Loomad kinkisid talle uue rohelise kilekoti. Ja peksid kuni teadvusekaotuseni. Ja Skunks lämbus kilekotis ära. Nii ta maetigi. Kilekotis. Väga Kauges Metsas. Sest et Surnud Skunks haises veel tugevamini. Pärast tulid Väga Kauge Metsa elanikud ja andsid kõigile korraliku keretäie. Sest neile ei meeldinud Surnud Skunksi lõhn. Jah, naabritega on vaja hästi läbi saada.
Hamster oli ka väga ahne. Ja rikas. Kui ta vaid oleks oma rikkusi jaganud, siis poleks teda nii kõvasti pekstud. Aga ta oli väga ahne. Sellepärast peksti teda kõvasti. Ja ta pidi ikka oma rikkusi jagama. Ja ta nuttis kibedalt. Jah, ka rikkad nutavad.
Lõvi oli loomade kuningas. Ta valitses metsa. Valitsejaid ei olnud kombeks peksta. See oli seadus. Aga loomadel oli poohui. Nad andsid Lõvile peksa. Niisama. Sest seal oli nii kombeks."


Mulle meenusid seda nalja lugedes sina. Kuidas sa ei saanud seda lugedes naeru pidama ja selle ette lugemine võttis sul nii kaua aega.. Sinu naer ja sinu hääl..pisar..