Peab tunnistama, et kõiki mu päevi alates neljapäevast on saatnud haigus, uni ja raamatud. Neljapäeva hommikul ärkasin kurguvalu,peavalu, nohu ja muude jamadega. Enesetunne oli null, kuid keegi ju appi tulla ka ei saanud, kõik koolis. Seega vedasin ennast töö juurde. Rahvast palju ei olnud ja arvasin, et küll hakkama saan. Nuusates lõi silme eest korra mustaks, siis oli küll ehmatus suur. Seega võtsin ühendust Liisiga ja uurisin, et ega ta juhuslikult homme tööle tulla ei saaks. Lõpuks sain sedasi graafiku paika, et Anna on hommikul minu eest ja Liis õhtuses vahetuses Anna eest. Ja ma sain kodus magada. Neljapäeval sain koju hakata liikuma peale nelja, siis kui Liis tööle jõudis. Korra rääkisin juttu veel tuttava lillemüüjaga, kes osutus lõppkokkuvõttes Stheni ema emaks, ehk siis tema vanaemaks. Eesti on väike, uskumatu. Igatahes hüppasin trollile ja sain ka istekoha ning keskendusin raamatule. Hommikul olin lõpetanud raamatu "Kuidas ma lolliks hakkasin" ning sain selle Liisile ära anda, järgmisena võtsin käsile siis "Ma armastasin kiskjat". Seda nautisin ma ka trollis, kuigi raske on keskenduda sellises inimmassis. Mustamäe tee algusesse jõudes tõstsin korra raamatult silmad ning nägin, kuidas üks vanem daam trolli sisenes ja nõutult seisma jäi. Pistsin raamatu kotti ning hüppasin püsti. Siis läksin ja juhastasin selle naisterahva oma endisele kohale istuma. No mul ei ole koju ju enam pikk maa ja küll kodus ikka istuda saan. Igatahes tädi naeratas ning üks võõras keskealine naisterahvas kiitis mind selle teo eest väga. Ütles et kodune kasvatus on hea ja et sellist asja juba nii kergelt enam ei näe tänapäeval. See paitas mu kõrvu, ehk siis selle päeva heategu oli taaskord tehtud. Peale seda siis vutvut koju ja lihtsalt olin diivanil nagu tühi kott, raamat näpus. Magama jäin nina raamatus vast kella 10 ajal õhtul. Olin niinii läbi.
Reedel ma magasin pool päeva maha. Vahepeal ärkasin üles, sõin paar ampsu ning lugesin. Siis jälle magasin, kuni keegi mind telefonikõnega äratas ja.. Peab tõdema, et meeletult hea oli sedasi pikalt magada. Nelja ajal vedasin end püsti ning panin kartulid ahju. Niipalju energiat jagus, et Kaidole süüa teha. Natuke sõin ka ise. Aga haigena pole isu just eriti suur. Ja peale seda siis kerisime natukeseks jälle magama. Kaido suutis ka haiguse külge pookida. Tõotas tulla tore nvs. Lõpuks kerisime ööund magama.
Terve laupäevase päeva veetsime sama moodi. Uinak-lugemine-söömine-lugemine-uinak... jne. Lõpuks õhtul olime unest juba väsinud. Vedelesime ja vaatasime kummitussaateid jälle, oli vaja ju end ära hirmutada. Kella 12 ajal öösel käisin aga end lõpuks loputamas. No juuksed olid niii mustad ja ise ka, ei suutnud enam niisama olla. Peale seda oli hea puhas. Lugesin veidi raamatut ning siis kaissu ära.
Täna ärkasime juba veidi peale 8sat hommikul. Uskumatult vara. Lisaks Kaido veidi magas ka lõunaund, kuid ma enam ei suutnud. Hommiku poole käisin korra poes. Süüa oli vaja veidi tuua. Kaido siis samal ajal pesi kodus nõud ära. Otsustasime hommikusöögiks mannaputru teha. Peab tõdema, et koos toormoosiga oli see tõesti väga hea. Vaheldus igatahes! Igatahes päev on olnud siiski paras vedelemine. Kaido siin naernud pool päeva, kraaksun nagu vana vares. St mu kallis haigus on lõppkokkuvõttes juba mu kalli hääle kallal. Rõõm missugune :) Igatahes lõpetasin täna hommikul veel viimased leheküljed raamatust "Ma armastasin kiskjat". Peab mainima, et tõesti väga hea raamat ning kindlasti soovitan ka teistele! Plaanis tulevikus kindlasti taaskord seda lugeda. Nüüd võtsin käsile raamatu "Said, mis tahtsid". James Hadley Chase -i krimka taaskord. Vanasti oli ta mul üks lemmik kirjanikke, vaatame kas istub siiani :) Õhtusöögiks tegi Kaido nüüd friikaid kotleti ja tomati-hapukoore salatiga. Küll oli maitsev, njommm! Nüüd siis naudin VAUd sokolaaditükkidega, muudab kurgu natukeseksi paremaks. Vaatan taustaks "Autod" multikat ning lihtsalt olen. Natuke veel ja siis tuttu minek.Olgu õnnistatud mu kallis firma, kus peaksin tööl käima ka haiguslehega! :)
S.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar