Sinine esmaspäev.

Tänane raske ja nõme päev on lõpuks möödas. Mingil väga huvitaval põhjusel ei saanud ma kuidagi und, seega tsillisin öö läbi lage vahtides ja 5:43 ajasin end maast lahti, no ei näe enam mõtet vedeleda need 12 minutit. Tööpäev oli õnneks või kahjuks päris tihe. Kassa oli kokku 200 kopikatega, (sulas 131,56 vist?), kokku "määrisin" pähe 15 klubikaarti ja olin muidu hästi ninnunännu. Isegi jootraha suvatseti täna jätta, jee. Aga muidugi oli lõpuks kõik nii kokku jooksnud et.. Kaupmehest tuli kaup, mida üritasin siis ära paigutada. Ei mahtunud kuidagi kastide vahel liikuma, ei olnud asju kusagile panna ning JUST SIIS tulid ju kliendid kohvi nõudma, PLAH! Küll olin õnnelik, kui lõpuks kell nii kaugele tiksus, et oli aeg kodu poole sättida. Õnneks tegi tööpäeva lõpu rõõmsamaks M oma naljadega, tükk aega itsitasin seal omaette.. Vahva :)

Aga see ei olnud veel kõik, lõpuks ma sain meeletult toredas ummikus veel kodu poole ka sõita, niii 2x kauem, kui tavaliselt. Õnneks sain Merruga bussipeatuses kokku ja kelmikülani saime koos. Lõpuks kui koju jõudsin olin närv niiii must, et ei tahnud midagi teada ega kuulda ega näha. Rääkimata siis sellest meeldivast jalavalust taaskord. Peab ikka arstile aja panema, ei ole normaalne.

Nüüd õhtu lõpus käisime vanaema juurest läbi. Viisime talle moosi ja vanaema teeb meile õuna moosi. Mustsõstra toormoosi teeme homme ise, mis meenutaski praegu et mammud tuleb külmikusse panna. Ehk siis ma nüüd lähen panen mammud ära, pesen end puhtaks ja saan loodetavasti oma kalli käte vahele maanduda, njurr.

Mulle meenus, et kandsin tükk aega hüüdnime Garfield ehk Garfu, mõnus :)