Ülejäänud inglismaa..

Ühesõnaga viimane postitus tuli inglismaalt. Pidasin küll plaani seal veel vahepeal arvuti taha istuda ja paar rida kribada, kuid ilmselgelt läks see mul meelest ära ja polnud aega. Ja tagasi eestis olles olen lihtsalt laisk olnud. Ainult töö ja töö, muud ei olegi ja ei jõuagi muud teha. Ühesõnaga panen kirja niipalju kui mäletan.

30 Sept hommikul siis kirjutasin teile paar rida. Lõpuks lõpetas ema kingituste pakkimise. Merle seletas meile ära, kus see pood asub ja me asusime teele. Ecclesi keskusesse, sealt trammile ja sellega kesklinna. Seal tegid emme ja Kaido ühe suitsu ja liikusime siis seda poodi otsima. Maja leidsime kiirelt, kuid poodi sealt seest mitte. Läbisime esimese korruse, siis teise ja kolmanda.. no ei olnud kusagil. Lõpuks tulime teiselt poolt trepist alla ja.. trepist alla jõudes otse ees see pood asuski. Kusjuures seal majas oli hästi palju selliseid naljakaid poode. Küll müüdi neete, küll igasugu erinevaid riideid jms. No selline punkarite ja teistest erineda soovijate pood pm. Pärlipood oli üks väheseid seal, mis oli teist tüüpi. Igatahes sea oli niiiiiiiiiiiiiii meeletult palju erinevaid asju. Emme muidugi vaatas ja uuris ja järjest pakkus mulle erinevaid asju. Võtsime kausi ja emme muudkui õhutas, et võta ikka kõike mida vaja ja tahad. Et ma ju tean, mida mul vaja on. Lõpuks oli kauss peaaegu täis.. muidugi arve oli ka vastav, ega see odav lõbu ei ole. Peale seda oli küll korra selline tunne, et mina enam ehteid ei tee. Aga noh, kus ma ikka pääsen :) Peale seda oleks tahtnud emmega veel Primarki minna, kuid Kaido oli väsinud ja jonnis ja seega sõitsime trammiga koju tagasi. Issi ja Brita olid ka juba kodus tagasi. Siis läksime issi ja Kaidoga ASDA-sse. Ühtteist oli vaja sealt koju tuua, söögikraami just.Tagasi tulles pesti silda, seega saime meie ka natuke värskendavat dušši Ja siis kodus õhtusöök ja hakkasime vaatama "Armastus kolme apelsini vastu".Kui Brita magama jäi siis hakkasime õhupalle täis puhuma. Lõpuks ma kerisin koos DS-iga voodisse sudokut lahendama ja Kaido aitas emmel-issil veel palle üles riputada. Ja tuli ka siis magama ära.

1 oktoober oli siis Brita suur sündmus. Tema sünnipäev. Muidugi tal oli hea meel, kui astus suurde tuppa ja nägi seda meeletut kingihunnikut. Issi naeris muidugi, et ta oleks nagu pommilaos maganud. Sest suures toas öösel õhupallid aina plahvatasid. Iseenesest.. väga imelik. Kass ehmatas ka ära iga kord. Ime, et Brita ei ärganud. Igatahes istusime siis lõpuks kõik suurde tuppa ja Brita hakkas kinke avama. Kaido võttis kaamera ka välja, et saaks mõned klõpsud teha. Igatahes Brita hakkas jutti avama. Kõige pealt kaardid. Käis ja kallistas meid kõiki ära. Siis tegi lahti Jamie
tehtud kingi, mis sisaldas kaarti ja ipodi. Roosa ja armas pisike originaal apple ipod. Oli ta oli õnnelik aga samas ka muudkui küsis, et miks Jamie talle selle kinkis nüüd. Igatahes siis järgmises pakis oli roosa kell, mille Merle välja valis. Jälle Brita õnnelik. Siis tulid mõlemad Glee hooajad (1 ja 2), laps jälle õnnelik. Järgmisest pakist tulid välja roosad karvased sussid. Muidugi olid tarkpead hinnasildi külge unustanud ja Brita kohe käratas, et miks te siis hinna külge jätsite :D Siis võttis meie paki ja imestas, et see nii raske on. Hakkas lahti kiskuma, nägu läks aina paremaks. Igatahes ta oli siiralt õnnelik ja minul ka hea meel. Äkki loeb läbi ka millalgi :) (Kinkisime talle kõik 10 osa Printsessi päevikuid) Siis ta võttis järgmise paki, kust ilmus välja sarja "Sõbrad" kogumik. Selle peale hakkas laps lihtsalt nutma. See on ta vaieldamatu lemmik ja tal on voodi kohal isegi nende plakat või poster vms. Ja siis oli veel kaks avamata. Üks oli suuuuuur guylian kommikarp, need siis tema lemmik kommid. Ja viimasena kõige suurem kingitus, milleks oli värviline laserprinter, mis töötab wifiga, seega arvutit pole vaja taha ühendada. Saavad mõlemast läpakast printida :) Laps oli igatahes õnnelik. Muidu oli päev selline tavaline. Rääkisime ja mängisime Britaga. Kuna Brita aga natuke jonnis ja ei tahtnud õue minna, siis istusimegi toas enamus päevast. Lõpuks õhtul oli meil suur pidusöök. Ja Merle tõi väga njämma tordi. Ja siis istusime kõik rõõmsalt koos, jõime shapmust ja tähistasime Brita sünnipäeva. Taustaks muidugi x-factor. Lõpuks olid südamed kõigil pahad, sest sõime end ikka väga lõhkemiseni täis. Varsti läksime magama, kuigi süda oli lausa paha ja enamus ööst vähkresin niisama.

2 oktoober. Meil Kaidoga sai siis 2 aastat koos oldud. Hommikul jõime siis kohvi ja sõime natuke. Ning siis võtsime plaani, et läheme kusagile muuseumisse. Valikus olid Sõjamuuseum ja Linnamuuseum. Kuna aga Brita venitas ja Linnamuuseum on kaugemal ja vähem aega lahti, otsustasime sõjamuuseumi kasuks. Naersime veel, et 2 aastat sai täis, läheme ja õpime nüüd omavahel õigesti sõdima. Muuseum ise mulle meeldis. Natuke oli sünge ja tegi nukraks ka. Aga samas sain jällegi palju targemaks. Seal oli ikka väga vanu asju, kuid ka uuemaid. Üks sõjalennuk oli, kaks vene tanki, tükike maailmakaubanduskeskusest, 5 märtsil 2007 õhku lastud auto jms asjad. Palju huvitavat oli. Enne ära minekut otsustasime issiga ka üleval platvormil ära käia. Ala 20 meetri kõrgusel. Teised kartsid kõrgust, meie käisime ära. Vaade oli tõeliselt hea, niiet ma ei kurda. Vaatasin sealt BBC majakompleksi ja Man unitedi staadionit jms. Väga vahva oli, küll on hea, et issi kaasa tuli. Üksi ei tahtnud ka minna. Muidugi kallas mõnuga vihma selleks ajaks, kui me hakkasime koju liikuma. Seega siis jagasime viiekesi end kahe vihmavarju alla ja kimasime trammile. Kusjuures, nägin ära kaks erinevat silda taaskord. Esimene, millest üle tulime, oli üles tõstetav. Ehk siis silla igas nurgas oli üks suur post ja kui laev tuleb mööda kanalit, siis tõstetakse sild lihtsalt kogu täiega üles. Tagasi minnes ületasime teise silla, mis keeratakse lihtsalt kanali keskele, et laev mööda pääseks. Väga huvitav, eestis vist minu teada selliseid ei ole? :) Manchesteris vist kõik sillatüübid esindatud. Seal on olemas ka keskelt üles tõstetav sild, nii nagu londonis. Ja lisaks on seal ka selline sild, millest sõidavad laevad üle ja mida sama moodi keeratakse vahepeal jõe keskele. Alt läheb jõgi ja pealt üle silla läheb kanal, kust sõidavad üle paatsuvilad. Selline huvitav linn on see Manchester. Igatahes läksime BBC hoonete vahelt läbi ning saime üsna kiirelt ka trammile ning siirdusime ecclesisse. Seal käisime veel korra 1 naela poes. Ostsin endale ülivinged küünekleepsud ja kaks juukseklambrit. üks on lipsuga ja teine tavaline roosa. Nüüd saan juuksed tööl üles panna ja ei lõhu neid nii, nagu juuksekummid lõhuvad. Brita ostis endale ka pudipadi ning siis liikusime koju. Kui alguses Kaido ei tahtnud vihmavarju alla saada, siis lõpuks ta siiski otsustas ringi ja trügis ka sinna alla. Sest ta oli juba kergelt läbimärg. Igatahes kodus oli hea kuiv ja saime ära kuivada rõõmsalt. Käisime emmega veel korra seal ühes väikeses poes ja ostsin Kaidole Top Geari ajakirja. Hea paks, on lennukis ka tegevust tal. Ja siis läksime koju ära. Varsti istusime lauda, sõime ja võtsime minu ja Kaido auks järjekordse klaasikese Martini Astit. Hea oli, tõeliselt hea. Igatahes taustaks käis jälle x-factor, mis oli isegi päris üllatav. Ja siis ronisime põhku ära, tõeline väsimus oli peal.

3 oktoobril ärkasime varakult, pidin Brita kooli viima, kuid tal tulid jonnituurid ja Merle viis ise. No ta ei viitsi kõndida ja kui emme kodus, siis mugavam autoga ju minna. Tibi muidugi jonnis niikaua, kuni sai kleidi selga panna tavariiete asemel ja siis kontsakingad muidugi ka. Igatahes siis jäime niisama emme-issiga juttu ajama ja nautisime hommikukohvi. Ja siis otsustasime minna jalutama. Võtsime suuna siis kõige pealt Liverpool street-ile, kus külastasime "Subway" nimelist kiirtoidukohta, kust saime imelised pikukesed endale. Kõrvale hiiglaslikud joogid. Emme võttis muidugi kõige väiksema, samas tema jook sai viimasena otsa. Igatahes siis läksime kanali äärde ja hakkasime mööda kanali äärt kõndima edasi. Nagu metsa oleks jõudnud, väga ilus. Ema ütles valge pardi kohta kana, tubli emme mul. Ja siis üks hane moodi elukas tahtis mulle lemmikloomaks vist tulla. Jube armas elukas oli küll. Igatahes mingi hetk jõudsime sellise kohani, kus mõlemal pool kanalit olid majad ja ridaelamud ka. Vägaväga ilus oli seal. Üks vanem paarike istus oma terrassil ja tervitasid meid, kui möödusime. Küll oli armas. Lõpuks jõudsime siis sinna välja, kuhu pidime. Seal oli üks väga kena sild, kivist ja muidugi vägaväga järsk ja kaardus. Huvitav, kuidas inimesed kunagi kaarikutega sealt üle said? Igatahes sealt edasi oli veel imeilusaid ja huvitavaid maju, mis olid muidugi iidamast aadamast pärit ja ilgelt vanad. Kõige huvitavam oli paadi garaaž, uks vees ja sõida ainult sisse. Tegime muidugi pilte ka seal. Lõpuks oli pissihäda meeletu, kuid WC oli muidugi suletud. Väga lahe lihtsalt. Tagasi teel tegime siis "metsapeatuse" põõsaste vahel. Ja siis otsejoones koju. Lõpuks kodus saime vähe olla, läksime emme ja Kaidoga teistpidi poodi hoopiski, jällegi ASDA-sse. Tõime natuke söögikraami ja tagasi koju. Kodus tegi emme minu lemmikut sööki. Kartuleid ja juurvilja-merevaiku kastet. NJOMMMM! Oli meie viimane õhtu UK-s. Seega istusin ja vaatasin Britaga natuke aega Sõpru ning siis sõin ja mängisin jälle WII-ga natuke.Kaido läks magama, mina veel jäin üles ja emme-issiga lobisema. Taustaks käis mingi komöödia. Lõpuks mõtlesin, et oleks aeg ka pikali heita, seega ronisin teki alla. Kuid und ei tulnud ja aina vähkresin ja vähkresin. Seega ajasin end uuesti üles ja kobisin suurde tuppa tagasi. Seal rääkisin emmega edasi ja ta muidugi jootis mulle veel natuke Bailyst sisse. Mingi hetk ärkas Kaido üles ja käis vetsus ning suitsul. Lõpuks ronisime koos temaga magama tagasi. Kell oli vist peaaegu üks.

 4 Oktoober, hommikul kell kuus helises mul äratuskell. Käisin pesemas, vannituba oli meeletult külm (või olin mina siis veel nii unesegane. Unisena ongi ju jube külm olla) ja siis värisesin seal kuuma veejoa all. Siis vedasin endale hommikumantli selga ja ronisin veel natukeseks Kaido kõrvale pikali. Lõpuks helises äratuskell, kell oli seitse saanud. Vedasin end voodist välja ja ajasin Kaido ka. Läksime jõime kohvi ja siis pakkisime veel viimased asjad. Ja sõime natuke ja... siis oli kell juba nii palju, et oli aeg lahkuda. Brita ärkas ka üles, tuli meid ikka kallistama ja ära saatma. Lõpuks ütles, et mis me tilgume, me peame tugevad olema ja tilkadele peksa andma. Vot on armas tüdruk mul ikka. Kahju oli ära tulla, seal oli tõeliselt hea ja kodune olla. Merle viis meid siis lennujaama, kallistas ja tõttas tagasi. Hommikul oli karge ja äratas üles. Pisarad olid silmad ja nutt kurgus, no nii pahapaha on see lahkumine lähedastest. Ja siis tõttasime lennujaama ja kui väravad läbisime siis kutsutigi juba meid lennukile. Väljusime varem ja eestisse jõudsime ka 45 minti varem, kui pidime. Igatahes lennusõit oli igav, istusin seekord keskel, et Kaido saaks akna all istuda. Sõin ühe sokolaadi muffini ja jõin Hot chocolate ära. (Meie omaga ei anna võrreldagi.) Ja siis lugesin cosmot ja olin. Eestis saime natuke oodata ja siis isa tuli järele ja sõitsime Laagrisse ja siis Maksisse süüa ostma ja koju. Ja siis lihtsalt olime..