Lastekaitsepäev

Kuna jõudsin öösel koju alles kella 2ks ja sain nii hilja magama, siis ilmselgelt magasin hommikul kodus mõnuga. Peale ärkamist vedelesin veel ja lükkasin aina edasi kontorisse minekut. Lõpuks läks juba päris kiireks. Kuna oli rahvusvaheline kleidipäev, siis päeva lemmikuks osutus õe "Kanaari saartelt" toodud mõnus tiigrimustriline kleit. Juurde punane käekott ja mu imeilused uued punased killerkontsad. Igatahes vihma sadas ja kodust välja minnes maja ees otsustas mu vihmavari otsad anda. Lahti läks ja siis lendas vars välja "kübara" seest. Ok, lendasin tuppa teise vihmavarju järele ja siis kiiruga bussipeatusesse. Kuigi ma lootsin veidiks ajaks härra M-i rajalt maha võtta ja temaga kohvitassi taga juttu ajada, siis lõpuks sain kodust minema nii hilja, et polnud aega talle teregi öelda. Korra eemalt nägin, kui ta telefoniga lobises, tema mind ei märganud vist. Võtsin meie kaubamehe rajalt maha ja leppisime kokku, et saan temaga kesklinna. Siis läksin korra üles. Tegin aruandelise ära, kontrollisin asjad üle ja jagasin õigetele inimestele laiali. Alla tagasi jõudsin, siis kaubamees oli valmis juba omadega ja ootas mind, seega sõit võis alata. Esimene peatus Balti jaama kiosk. Sain sealt Hanna käest ühe imehea banaani Latte ja siis trammi peale ja hobujaama. Sealt siis jooksuga Delfi toimetusse. Oli vaja oma võidetud piletid kätte saada. Sealt muidugi öeldi, et oi noorte hääl on eraldi majas. Mis seal ikka, jooksuga siis teise majja, jõudsin napikalt. Igatahes kätte ma oma "Kutsed kahele" sain ja õnnelikult sealt väljusin. Istusin Sampo eest buss nr 5. Peale ja sõitsin sellega enda kohvikusse, et seal siis aega parajaks teha. Käisin võtsin endale ja Annale friikad kastmega ja siis istusime ja lobisesime. Vahepeal jõin ära ka ühe XL Toffee milkshakei ja veidi enne kella 7st saabus Kati ka. Muidugi ta oli märg nagu kassipoeg aga tuju oli ikkagi hea. Kimasime siis kiirelt Estonia kontserdisaali, Kati andis oma jaki ära ja mina vihmavarju koos tema jakiga ning siis suundusime üles saali. Kontserdiks siis Noorteorkester Reaalmažoori 5.nda sünnipäeva juubelikontsert. Kohe alguses selgus muidugi, et endine kallis klassiõde Silja oli ka seal.. mängis viiulit, nii nagu kooli ajal. Väga meeldiv üllatus ka seetõttu nautisin kontserti kohe eriti. Laulsid koos nendega seal Mikk Saar, Birgit Õigemeel, Jarek Kasar, Hanna-Liina Võsa, Kristo Ukanis ja Sepo Seeman. Õhtut juhtis ka Sepo Seeman, kes viskas nalja nii et naerust olid silmad märjad. Dirigendid olid Edmar Tuul ja Rasmus Puur. Juhuslikult oli saalis ka Minna koos klassiõdedega.. niiet istusime siis kõik koos rõõmsalt seal. Igatahes kontsert oli VÄGEV ja emotsioonid olid niii laes.. Muidugi kontsert läks sujuvalt 45 minti üle, rahvas ei lasknud neid lihtsalt lavalt minema. Lemmik oli Hanna-Liina sellel õhtul, fantastiline naine!  Igatahes emotsioon on siiani laes kui sellele mõtlen ja iga kell läheks uuesti neid kuulama! :) Igatahes peale seda saatsin Kati trammile ja läksin ise veel korra oma kohvikust läbi ning siis koju. Ilus päev oli!

Kuigi täna sai 6 aastat vanaema surmast.. (w)