Igatahes mainin ära siis suuremad/meeldejäävamad sündmused siiani.
2. juunil käisin Kalevi staadionil kortenäitusel. Ilm oli kole ja kaua seal ei olnud. Jalutasin veidi ringi, imetlesin koeri ja suundusin siis koju tagasi.
15. juuni käisin õhtul M-ga väljas sõõmas. Pidime tegelikult vaid korraks maha istuma ja lobisema aga lõppkokkuvõttes venis see nelja tunni pikkuseks õhtusöögiks. Temaga on alati niinii palju rääkida, et aeg lausa lendab käest. Igatahes oli tore.
16. juunil oli siis Eesti sõjaväemuuseumi korraldatud väljasõit. Seekord siis teemaks "Metsavendlus". Jäime Kaidoga õigest trollist maha ja jäime seega pisut hiljaks. Ma jooksin veel Solarisest läbi, võtsin raha välja ja ostsin apteegist Difusiili (Kusjuures tõeliselt hea ja tõhus sääsetõrjevahend. Riietele ja nahale erinev, pisut kallivõitu ka. Aga samas on seda ka väärt. Offid on naljanumber selle kõrval). 10:00 oli siis väljasõit. Käisime Põrgupõhja punkris ja Põdraraba punkris. Giid rääkis palju huvitavaid lugusid ja kõik oli väga mõnus. Soevahe punkris jäi käimata, sest seal oli parasjagu karuemme koos tittedega. Igatahes ilmaga vedas meeletult, meeletult mõnus ja soe ja päikeseline. Kuna mul olid aga põlvpüksid ja ei viitsinud kummikuid jalga toppida, siis jalad said mõnusalt nõgeseid tunda. Alguses veidi punaseks läks aga see läks kiirelt mööda.Ainult selline pakitsev tunne oli terve õhtu, justkui sibliks palju sipelgaid naha all :P Alguses metsa minnes sain neid vähe tunda. Inimesed olid alla sõtkunud rohu ja ma viimasena vaikselt venisin ettevaatlikult neile järele. Tagasi välja tulin aga esimesena ja jooksuga.. Vähemalt sain päikest nautida, kuni teised välja jõudsid. Tagasi linna jõudsime varem kui pidime. Kaido läks magama ja mina käisin pesemas ja istusin niisama.
Mingi hetk tuli M. mulle järele. Meid ootas jälle üks tore pidu kahele. Käisime poest läbi, ostsime grilli jaoks materjali, juua, infoletist vesipiibu tubakat (kirsi, mmm kui hea) ja suundusime tema juurde. Tema neljajalgsed sõbrad võtsid mind taaskord väga sõbralikult vastu ja nurusid pai, nii mis jube. Panime grilli sooja ja samal ajal vesika valmis. Ja siis sõime ja jõime ja lobisesime, veetsime ühesõnaga meeldivalt aega. Liha maitses hästi ja taksipoiss lootis minu kõrval istudes ka tükikest saada. No ta oskab ju niiii head nägu teha :D Peale õhtusööki võtsime joogid näppu, vajusime diivanile ja nautisime vesipiipu. Ma ei mäletagi, millal ma viimati vesipiipu tegin. Ilmselgelt polnud ka M. ammu seda teinud, vähemalt kodus mitte. Ta lasi mulle erinevaid lemmiklugusid, rääkis oma minevikust ja nautisin seda õhtut igatahes 101%.. Kella 23 ajal sõitsime tagasi linna ja ta tõi mu koju ära. Tabasalus (vahetult enne Tiskre poole mäest alla sõitu) jooksis aga üks noor põder rahulikult meie nina alt üle tee. Igatahes tegus ja meeldejääv päev oli.
22. juuni pidi toimuma siis Kaido üllatussünnipäev. Muidugi suutis ta selle ära rikkuda, sest tuli liiga vara koju. -.- Igatahes Kaur ja Kersti olid siin ja ütlesin, et tulid külla mulle. Kaido keris magama ära. Asjatasime siin ja Kaur ja Kersti läksid poodi. Ma jõudsin vaevu pesemas ära käia ja siis jõudis kohale esimene ametlik külaline Gerli. Tema oli ainus kes kella tundis. Varsti jõudsid ja Kersti ja Kaur tagasi ja ajasin siis Kaido üles. Jõime morssi ja lobisesime, lõpuks pidi Gerli ära minema, sest pidi samal õhtul veel Koeru jõudma. Meie Kaidoga käisime korra postkontoris ja poes ning tagasi jõudes olid kohal ka Kati, Karmo ja Annika. Veidi peale meid jõudis kohale ka Gerdo koos kaasaga. Selles mõttes läks üllatus siiski täppi, et Kaido ei arvanud et midagi sellist tuleb ja et kes siia tulevad reaalselt. Karmo-Annika ja Gerdo kaasaga väga kaua ei olnud. Kersti ja Kaur läksid peale 11 veidi ära alles ja Kati jäi ööseks. Temaga sai siis poole ööni lobisetud ja Sabotööri mängitud.
23. juuni ärkasime vist kusagil 10 paiku. Kati läks varsti ära, meie käisime pesemas ja vedelesime siin ning koristasime eelmise päeva tagajärgi. Lõpuks kella nelja ajal hakkasime end liigutama. Olime saanud kutse Sirje juurde maale jaanipäeva tähistama. Nad ostsid uue maja ja nkn pidid ainult omaette kodus istuma. Helistasime korra veel üle, et kas kutse ikka jõus, sest vihma sadas, kuid olime jätkuvalt oodatud. Kiire tankimine ja teepeale snäks. Raplas sai veel poes käidud, juua-grillmaterjali ja jäätist ostetud ning siis Sirje juurde. Arvasin, et võib keeruliseks minna, kuid reaalselt oli väga lihtne isegi. Igatahes väga väga meeldib nende uus maja. Aitasin Sirjel värske salati valmis teha. Siis sai väljas grillitud ja siis saime sööma hakata. Kõht sai niiniiiniiii täis, et jube. Igatahes sai seal palju lobisetud ja väga tore õhtu oli. Mingi hetk rääkisime sellest, et seal majas kummitab väidetavalt. Kunagi üks skiso tädike oli oma lapsed seal ära tapnud ja siis ta käib seal ringi. Eriti pidi ta välja ilmuma siis, kui lapsed majas.. Ja kohe peale seda juttu kadus elekter ära. Ega üldse polnud hirmus, mkm. Aga see oli üleüldine elektrikatkestus seal kandis ja varsti naases siiski valgus. Lõpuks peale 12 öösel olime Kaidoga mõlemad väsinud ja tulime koju. Sirje oleks meid ka seal hea meelega majutanud aga Kaido tahtis koju saada.
25. juuni oli Kaidol sünnipäev. Suur juubel - 30! Tema käis tööl ja mina kodus koristasin ja valmistasin õhtuks asju ette. Seekord olid siis külla oodatud Isa koos kaasaga ja ema koos sõbraga. Oli selline rahulik ja tore õhtu, kauaks ei jäänud seekord keegi ja õhtu lõppes suhteliselt vara.
7. juuli oli siis suur juubelipidu kahele. Kaido isa sai 2. juulil 60. aastaseks ja Kaidol täitus ju 30s eluaasta. Nad siis pidid sugulastega seal tähistama. Asi toimus siis ühel RMK lõkkeplatsil mere ääres. Pidu läks kergelt öeldes pekki. Alguses isa naise vennanaine vms tädi käis ja seletas ja röökis seal, et oi näed ISAL sünnipäev ja hakkas juba Kaido peale käratama, et mida Kaido passib ja hakaku grillima. No tere talv tõepoolest. Isa ja Lea tulid kõvasti hiljem. Siis hädaldas Lea ema seal üle platsi, kuidas isssand jumal tema pidi ootama niii kaua sest toidupoes läks tund aega. Ja siis hakkas Lea hädaldama, et issand jumal külll, miks ei võinud kusagil mingit saali hoopis rentida või suvilas pidada ja pidime ikka siia tulema ja kõik on halb ja kõik on pask ja issand, ta lausa hüppab rõõmust lakke siin olles. Täielik vinguviiul ühesõnaga, tahtsin talle vahepeal juba väga halvasti öelda. Siis muidugi lähenesid korralikud vihma ja äikesepilved ning tassisime asjad siis varjualla ära. Paljud suundusid autodesse, kaasa arvatud mina. No 30 inimest koos asjadega paratamatult ei mahu ühe varju alla ära ja ma oleksin lihtsalt Leaga seal tülli läinud. Samas poleks ka suvilasse mahtunud üle 30 inimese korraga ja värskes õhus ikka parem. Ilma ei oska keegi sedasi ette ennustada. Ja see oli siiski isa ja Kaido otsustada, kus nad tähistada tahavad. Ootasime autos üle tunni aja aga vihm järele ei jäänud. Kaido helistas siis isale korra, et käime linnas korra ära. Võtsime kodust Kaido vihmavarju, otstsime Prismast mulle vihmavarju ja naasesime. Muidugi sinna jõudes oli enamus asju autosse ära juba pakitud ja isa nähvas, et miks me ära läksime, meie olime ka võõrustajad. No mida iganes ausalt.. Ühesõnaga oli terve päev rikutud ja mitte vihma vaid vinguviiulite pärast. Olgu see siis õpetuseks, et ei tasu kellegagi koos mingit pidu pidada.
21. juuni oli Eesti sõjamuuseumi korraldatud järgmine väljasõit. Seekord siis Läänemaa muinaslinnused. Seekord jõudsime õigeaegselt, kuid inimesed olid juba bussis ja enamus kohal. Triin ootas meid väljas ja Kaido ema ja jüri hoidsid meile kohti. Triin sai õnneks kohe teisele poole vahekäiku meie juurde, niiet saime lobiseda omavahel. Pool päeva läks hästi, bussis olles vihma sadas ja kui peatusime, siis vihm lakkas. Lõpuks saime siiski vihma ka kaela. Kuid reis oli väga mõnus ja meeldejääv, aega ainult nappis. Oleks tahtnud nii mõneski kohas veidi veel vaadata aga juba pidime tagasi bussi minema. Mingi hetk suutsin oma näpu kuidagi täiesti lõhki tõmmata, ometigi ma ei tundnud midagi. Mingi hetk lihtsalt avastasin, et käsi verine. Õnneks olid plaastrid kotis, niiet sain end ära tohterdatud. Igatahes oli järjekordne eriti meeldejääv reis.
Pilt 2. Rõngasrist. Neid kasutati enamjaolt vaid rikaste inimeste haudadel.
Pilt 3. Kirbla surnuaial olev ingliga lillealus.
Ps. Siia juurde käib jutt, mida meie giid rääkis. Nimelt üks Ameeriklannast kunstnik pidi elama Läänemaal. Maalib pilvi ja ütles, et mitte üheski teises riigis ei ole nii palju erinevaid pildi, kui eestis.
All on vana tuuleveski, mis asub Lihulas.
Rändasime ajas veidi tagasi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar