Tööötööötööö..

.. ehk töötame end hulluks.

Minu töömaraton  hakkab EHK lõpule jõudma. Homme (täna) veel viimane päev. Alustasin maratoni eelmisel nädalal Liivalaias ja pidama jäin laupäeva peale, kui oli ainus selline tõeliselt vaba ja lebo päev, kui mitte midagi tegema ei pidanud.

Pühapäeval siis kobisin kella 7meks hommikul tööle ja 14h tööpäev oli ees. Tööpäev ise oli õnneks üpris rahulik. Rahvast oli väga vähe ja enamjaolt oli selline passimine. Päeval ja õhtul käis Merka külas tööl ja aeg läks kohe palju kiiremini.. Õhtul veel astus ka Kristlyn läbi ja nalja sai lihtsalt nabani... st naersin oma naba paigast ära peaaegu. Imeläbi aga sain ma uimerdades kohvikust minema juba 21:17.. niiet jõudsin koju ka üpris varakult.

Esmaspäeval, 13. Augustil, läksin jälle rõõmsalt kella 7meks tööle. Mida ma aga ei teadnud, oli see et vabaduse väljakul toimub sellel päeval Olümpiasangarite tagasitulemis ja autasustamis pidu, seega alates lõunast oli mul KOGU AEG järjekord. Ei mingit hingetõmbe momenti või istumist, ainult vorbi aga kohvi. Vahepeal pausid sain teha ja väljas õhku hingata ja lasin edasi. Õhtul sain isegi paar minutit peale 9sat kohviku kinni panna, niiet läks hästi. Kartsin, et lasen seal kella kümneni välja.. koristada ja masinapesu teha sain muidugi alles peale seda. Kassa oli rekordiline (Meie kioski mõistes) 423, 92€ ja jooke tegin kokku 196tk. Niiet oli päris tihe tööpäev. 22:20 helistas mulle veel Maria, et ta on ikka veel haige ja palavikus ning pole väga võimeline tööle järgmisel päeval liikuma ning kas ma saaksin talle kellegi asemele leida.. niiet lõpptulemusena peale helistamisi ja smsse ja kohviku koristamist, sain ma minema peale poolt 12st ja viimase trolliga koju.. kell oli siis 12 läbi muidugi, kui tuppa astusin.

Teispäeval oli mu töömaratoni teine ja viimane vaba päev, kuid see ei tähendanud et lebotada oleksin saanud. Hommikul ikka äratuse peale tõus, et pesemas käia ja sättida. Kella poole kaheks läksin rõõmsalt Lootose ilusalongi, kus sain veel mõne hetke oodata ning siis Liisu lahkus ja mind kutsuti sisse. Nimelt olin sellel päeval Etule koolitusel modelliks. (Kulmude modelleerimine ja ripsmete keemiline värvimine) Ühesõnaga sain 1,5h pikutada seal silmad kinni, kuni mulle ilusad ripsmed ja kulmud tehti. Siis sai koolitus läbi, Etu sai oma tunnistuse kätte ning läksime koos sealt Lille Mäkki. Etu sõi eine, mina võtsin Coca ja friikad ning nautisime olemist. Söödud ja räägitud, siis iga roju oma koju :) Kodus sain olla vaid hetke, võtsin koti ja panid teistpidi kontori poole ajama. Oli vaja osad asjad ära viia ja sain ka Kuljusega paar sõna vahetada. Teisi kontoris ei olnud enam. Ja siis korra mustikast läbi ja koju tagasi.. ja ootamatult oli kell nii palju saanud, et nokitsesin küünte kallal veel veidi ja jälle magama ära.

Kolmapäeval ootasin mind jälle oma kohvikus 14h vahetus. Olin niinii väsinud. Ikka sellised poolikud ööd ja rahutud uned, nagu enne tööle minekut ikka. Organism hakkas juba vaikselt märku andma, et oleks aeg veidi ka puhata. Aga ei, sellist luksust juba endale veel lubada ei saa. Igatahes tööpäev venis ja õnneks oli palju rahulikum, kui esmaspäev. Õhtul sain jälle varakult minema, sest julmalt jätsin osad asjad hommikuks teha. 

Neljapäeval taaskord 14h tööpäev ees. Hommikul pidin trollis magama jääma ja sees keeras pool päeva. Kui varem tundus cappucino liiga kange siis hetkel ainult selle najal veel jalul püsingi.. Rohke siirupiga cappucino on justkui narkootikum :) Õnneks vedas sellega, et Anna tuli õhtul neljaks tunniks minu eest tööle, niiet sain veidi varem koju ja kauem puhata.

Reede hommikul oli juba lihtsam ärgata. Esiteks mõte, et homme vaba päev ja teiseks selleks, et rohkem välja puhanud ka. Suuur aitäh veelkord Annale selle eest. Päeva peale aga vajus mu tuju ja tervis saapasäärde. Päeval tuli välja, et üks neiu oli haiguslehe võtnud ja muidugi ei helistanud või saatnud smssi, vaid selle asemel kirjutas mulle feissbuuki sellest.. Poleks ma vahepeal telefoniga netis käinud ja seda lugenud, oleksin alles poole öö aeg vb teada saanud, et laupäeval kell 7 jälle tööl peab olema. Nutt oli kurgus ja silmis läikisid pisarad, no lihtsalt selline tülpimus ja väsimus ja.. kõik lained lõid pea kohal kokku. Üritasin küll leida asendust, kuid enamus ei viitsi ja ei taha ja ei saa, randa vaja minna ja pidu panna. Õnneks ilmus kusagilt nurgatagant välja üks neiu Mirjam ja tormas mulle appi. Jättis oma laupäevase väljasõidu ära ja tuli pooleks päevaks minu eest tööle, et saaksin kauem magada ja veidigi välja puhata.

Laupäeval ehk täna ärkasin reaalselt üles kell 12.. Kergelt 10h und, aitas küll natuke. Ja siis lihtsalt olin, käisin pesemas ja veeresin kella kolmeks tööle. Tuju oli täitsa hea ja lootsin, et homseks ehk leiab ikka asenduse või saab E.gi terveks, nagu ta suure suuga lubas. Tutkit.. Tuli aind pasundav smss, kuidas tema ikka nii läbi ja oioioi ja käis traumapunktis ja misiganes. See asi hakkab mulle kahtlasena tunduma juba. Arvestades fakti, et ta andis kolmap lahkumisavalduse sisse ja kui mulle lubas kuu lõpuni olla siis kontoris hakkas rääkima, et tema tahab KOHE ära saada. Ja kui ei lastud siis nüüd kohe haige, khm.. Ja muidugi ei saanud keegi teine ka vastu tulla, mis tähendab homme JÄLLEGI tööpäeva minu jaoks. Ei teagi mitme tunnist, sest ehk keegi saab kasvõi õhtul natukeseks tulla, sest ma tõepoolest 14h ei suuda seal ära passida. Niiet tuju kukkus kolinaga nulli ja pisar jälle leidis tee silmanurka. Jube tahtmine putka põlema pista :) Niiiipalju siis minu Chowde näitusele pildistamisele minekust. Ootasin seda hetke juba juuni kuust saadik ja üks tibi suutis selle ühe hetkega lihtsalt pihuks ja põrmuks teha. Soovitan tal soojalt mu nina alla niipea mitte sattuda :)  Õnneks õhtu muutis ilusamaks Ivolt saadud gladiool (Ta kohe teab, mis värv mulle istub) ja Enelt saadud päevalilled ja veel üks kimbuke. Nad hoiavad mind ja poputavad mind, mu kullatükikesed :)

Igatahes teadmiseks siis kõigile, et kolmapäeval jõudis ka minu lahkumisavaldus kontorisse ja seega 16.ndal septembril saab minul Coffee inniga kõik. Aasta ja peaaegu neli kuud ära oldud, ( Septembris siis aasta ja peaaegu viis) on aeg edasi liikuda. Ja iga päevaga veendun oma otsuse õigsuses aina sügavamalt.Ma ei jõua ja taha oma organismi rohkem tappa. Ebakorrapärased toitumised, vähene uni ja meeletu närvipinge lihtsalt murrab mind ja rikub mu suhteid. Kauem see ei või ju kesta :) Kahju on ainult oma tüdrukutest(Sest nad on mulle sügavale hinge pugenud), lillemüüjatest, oma IMELISTEST püsiklientidest ning igapäevastest Dublineri lõunatest. AGA ma ei jõua lahkumist ära oodata! Saabki veidi puhata ja elu üle järele mõelda :))

Igatahes kuulan lõpuni oma Iglesiase - Not in love ja kaun unemaale ära. Sest 5h pärast on taaskord äratus :)

Kallistan!

                                                Minu tänaõhtune magamistoa kapipealne..

August.

1. August ei teinud ma ausalt öeldes suurt mitte kui midagi. Korra käisin kontoris aga see oli ka kõik. Aga kui töötad palju siis vahepeal võibki endale vabu laisklemispäevi lubada.

2. Augustil olin tööl, seekord Liivalaia tänaval. Vahelduse mõttes täitsa tore. Õhtul sain koju muidugi taksoga. Saingi kiiremini ja mugavamalt koju. Õhtul muidugi selgus, et nvse plaanid jäävad ära, sest isale jooksis kits ette. Õnneks midagi hullu ei ole, isaga kõik korras. Autol radikas vajab välja vahetamist ja suunatuli katki jms väiksed asjad.

3. Augustil olin alguses nii laisk, et mõtlesin vaid kodus vedeleda. Siis aga helistas Kati ja uuris, et kas tahan ikka veel loomaaeda minna. Seega käisin pesemas ja ootasin Kati kõnet. Muidugi totul olid blondid hetked jälle ja ta sõitis kesklinna ja helistas siis, et kus ma olen. Automaatselt arvas, et liigun kesklinna, kui ütlesin et pean kontorist läbi hüppama. Igatahes ronis ta siis trollile ja sõitis ikka mustamäele. Läksin talle vastu, sõitsime bussiga 1 peatuse edasi ning käisime korra minu kontorist läbi. Viisin ära graafiku ja sain vastu termostassid. Ja siis jalutasime loomaaeda. Sisenesime sealt Ehitajate tee poolt väravast ja suundusime kiirestikiiresti kõigepealt laste loomaaeda, sest see oli ainult neljani lahti. Kiire peatus kohvikus, sest Kati oli söömata. Võtsime ühed õlled, sest meeletult palav päev oli. Mina võtsin lisaks paki Peekoni layse ja Kati võttis pirukaid. Laste loomaias vaatasime siis kõigepealt Merisigasid ja jänkusid. Kati pani järgmise feili maha, arvas et Merisiga on hamster. Veidi hiljem pidas Deegut kääbushamstriks... ta on ikka uskumatult armas neiu mul :D Igatahes saime jänkusid ja merisigu paitada ja ringi vaadata. Neid hakati mingi hetk puuridesse ära panema, siis läksime kõrvalaeda kitsekestega tutvust looma. Eks nad olid väsinud, päev otsa lapsed ahistanud. Aga ikka väga vinged tegelased olid. Lõpuks pandi see kinni ja läksime teisi loomi imetlema ja tegime mõned pildid ka. Mingi hetk käisime uuesti kohvikus ja siis istusime kivimüüril ja lobisesime ja puhkasime jalgu. Väga mõnus oli üle pika-pika aja jälle loomaaias käia ja nautida ilusat ilma ja vaba päeva ja fantastilist seltskonda! Kahjuks paljud loomad olid kuuma ilma tõttu peidus aga  tore oli sellegipoolest. Mingi hetk saime muidugi mõnusa paduka endale kaela.. andsin Katile oma vihmavarju ja kaamerakoti ka ning tsillisin ise vihma käes. Soe oli ja seega polnud üldse hullu. Jõudsime mingi hetk linnutiigi äärde, seal saime varjuall olla, kuni vihm enamvähem järele jäi. Siis jalutasime ja vaatasime lõpuni kõik ja siis suundusime sealt ära. Pm 5 tundi jalutamist mööda loomaaeda, pole paha.

 Jänkuemme koos tittedega. :)

 Kitseke vist arvas, et leidis hea peidupaiga, et seal magama kerida.. No muidugi, kui kõik koguaeg ahistavad.

 Niimodi siis puhati seal kahekesi seljad vastamisi.

 Tema lausa nautis seal üleval kükitades tähelepanu. Oi kui palju paisid ja kui palju värskeid lehti toodi näksida.. Elu nagu kuninga kassil..

 Aga tema seeest magas nii sügavalt, et ei huvitanud kellegi paid ega katsumised.. Niikaua kuni käis kell, mis andis märku, et aeg on koju minna. Siis oli kitseke jalul nagu viis kopikat ja kippadikappadi värava juures.

 "Onju, ma olen ilus? Eksju olen??"

 Leidsin endale ka sõbra.

 Ja Kati leidis ka endale sõbra!

 No ja seda kitsekest ei huvitanud ümbritsev üldse. "Paita kui tahad, mina magan edasi." Kui teised kepsutasid kella peale värava juurde ootama, et millal nüüd minema saab, siis tema magas südamerahus seal edasi. Üritasime paitamise ja kiusamisega üles ajada, et ta ka teistega ühineks aga ei.. magas edasi. Lõpuks kui me eemal olime ja ta üles ärkas, siis lausa kargas ehmatusest püsti ja kukkus kisama, et miks ta üksi on. Muidugi emme tundis oma tite hääle ära ja kisas vastu talle värava juurest. Paar korda vahetasid oma häälitsusi ja kitseke pani suuuuure jooksuga emme juurde. Vaatasin, et jookseb mu jalust maha :D

 "Vot pildista mind siit küljest, siit olen ilusam"

 Kohustuslik loomaaia pilt vol. 1

 Ja ega mina ka halvem ei saanud olla.

 Sinilambad..

 Ja Katil oli hea tuju.

 "No ma nii tahaks pai saada ju"

 "Olen ju ehtne modell? Paned mind ikka kusagile ajakirja ka eks?"

 Kiisu tudub..

 Hülged tuduvad ka..

 Ja simpansid olid ka väsinud..

 Temal oli aga jõudu veel turnida küll.

 Mõnus ja roheline..

 Mõmmil oli palav :(

 Kohustuslik loomaaiapilt vol 2.

 Ja ikkagi ma pole halvem, kui Kati :D

 Vantsu nimega Draay :)

 Carl oli üksinda välja jäetud, ta oli täitsa õnnetu..

,

 Ilusad pilved tulid..

 Siin VEEL ei sadanud.

"Aga vot ma tahan just neid lehti sealt ülevalt!"

 "Vot näitan sulle keelt!"

 "I'm sexy and i know it"

Igatahes suundusime Katiga troll nr 6 peale. Sõitsin Mustamäe tee algusesse ja tema sõitis edasi kristiine poole. Tahtsin koju jalutada, sest nii ilus õhtu oli. Aga Kaido ütles, et ma trollile hüppaksin ja kiirelt koju sõidaksin. Kodus saime siis kokku (Tema tuli töölt just) ja läksime välja sööma. Osmani taaskord, nagu ikka. Mina võtsin oma kindla prae, mida iga kord söön. Kaido proovis mingit Barbequ asja.. täitsa ok oli. Magustoiduks siis jäätis. Toidu kõrvale joogiks mahl ja väike siider ja õlu. Igatahes oli korralik kõhutäis ja siis saime koju tulla ja magama kerida.. mõnus päev.

4. Augustil oli mõnus kodune lebopäev. Õhtu poole käisime koos Hessis söömas ja peale seda poes koju süüa toomas. Täis kõhuga hea poodi minna, siis ei teki niipalju isusid. :P


5. Augustil oli ainus tegevus see, et jalutasime Kadaka Selverisse ja tagasi. Sinna minnes võtsin ühe röstitud maapähkli siirupiga latte Statoilist ja siis oli hea jalutada.. Tagasitulles astusime veel prismast läbi ja võtsime mulle 2 suurt pudelit vett tööle kaasa, ei suuda ju seal palavuses niisama olla.

6. Augustil oli äratus 5:30 ja teine tööpäev Liivalaias. Jällegi mõnus pikk tööpäev, 11h. Natuke kurb oli ka. Kui varem oli arvamus, et mis see siis ära ei ole, et meie Gerli aastaks ameerikasse läheb siis lõpuks jõudis see kohale. Eks tegelt laeb see aeg kiirelt aga kuidagi ära harjunud, et ta siin olemas on. Isegi kui koguaeg ei kohtu. Igatahes palju jõudu sulle sinna kallis Gerli ja aasta pärast kindlasti kohtume. Senikaua kirjuta ja joonista ikka palju, et ma ilma asjata igapäevaselt ei refreshiks :)

7. Augustil olin jälle Liivalaias, samasugune päev pm nagu esmaspäevgi. Ainult selle vahega, et Triinu käis külas ja tõi mulle palju pärleid juurde. Olen õnnelik või jaa :)

8. Augustil jälle samasugune päev, nagu eelnevgi. Eks seal mööduvadki need päevad suhteliselt sarnaselt.

9. Augustil oli päev pisut erinev. Nimelt päeval kella 2 ajal tuli Kerstin sinna, et 2h minu eest seal tsillida. Seega ma sain Pärlipesas käia ja viisin Suur-karja topsialuseid juurde. Ja samas sain sealt tuua Liivalaia kohviuba ja piima juurde. Ene(Lillemüüja) kinkis mulle ka 5 päevalille jälle, nii vinge :) Õnneks vedas sellega, et kaubapoiss tuli ja sain seega temaga autoga Liivalaia, ei pidanud tagasi jalutama.

10. Augustil oli viimane tööpäev Liivalaias. Kuigi vanembarista olen seal veel terve järgneva nädala. Tööpäev oli selline tavaline ja rahulik.. Õhtul tuli M. mulle külla. Saime jälle lobiseda ja kui putka kinni panin, tõi ta mind koju ära. Ta on fantastiline sõber ikka, muud pole öelda :)

11. Augustil ehk siis täna.. No lihtsalt täielik lebo päev. Mitte kui midagi ei ole viitsinud teha. Pea valutab.. blogisin ja vaatasin sarju ja magasin. Väga mõnus päev. Nüüd aga magama sest hommikul vara JÄLLE tööle. Oh kui kopp mul ees on sellest :)

Olge kallid!

Suvi

Viimane postitus oli lastekaitsepäevast.. häbi mulle, olen käest ära lasknud end. Igatahes Gerli( Siinkohal saadaks talle tervitused teele) pärast otsustasin ennast käsile võtta ja uuesti kirjutama hakata.

Igatahes mainin ära siis suuremad/meeldejäävamad sündmused siiani.

2. juunil käisin Kalevi staadionil kortenäitusel. Ilm oli kole ja kaua seal ei olnud. Jalutasin veidi ringi, imetlesin koeri ja suundusin siis koju tagasi.

15. juuni käisin õhtul M-ga väljas sõõmas. Pidime tegelikult vaid korraks maha istuma ja lobisema aga lõppkokkuvõttes venis see nelja tunni pikkuseks õhtusöögiks. Temaga on alati niinii palju rääkida, et aeg lausa lendab käest. Igatahes oli tore.

16. juunil oli siis Eesti sõjaväemuuseumi korraldatud väljasõit. Seekord siis teemaks "Metsavendlus". Jäime Kaidoga õigest trollist maha ja jäime seega pisut hiljaks. Ma jooksin veel Solarisest läbi, võtsin raha välja ja ostsin apteegist Difusiili (Kusjuures tõeliselt hea ja tõhus sääsetõrjevahend. Riietele ja nahale erinev, pisut kallivõitu ka. Aga samas on seda ka väärt. Offid on naljanumber selle kõrval). 10:00 oli siis väljasõit. Käisime Põrgupõhja punkris ja Põdraraba punkris. Giid rääkis palju huvitavaid lugusid ja kõik oli väga mõnus. Soevahe punkris jäi käimata, sest seal oli parasjagu karuemme koos tittedega. Igatahes ilmaga vedas meeletult, meeletult mõnus ja soe ja päikeseline. Kuna mul olid aga põlvpüksid ja ei viitsinud kummikuid jalga toppida, siis jalad said mõnusalt nõgeseid tunda. Alguses veidi punaseks läks aga see läks kiirelt mööda.Ainult selline pakitsev tunne oli terve õhtu, justkui sibliks palju sipelgaid naha all :P Alguses metsa minnes sain neid vähe tunda. Inimesed olid alla sõtkunud rohu ja ma viimasena vaikselt venisin ettevaatlikult neile järele. Tagasi välja tulin aga esimesena ja jooksuga.. Vähemalt sain päikest nautida, kuni teised välja jõudsid. Tagasi linna jõudsime varem kui pidime. Kaido läks magama ja mina käisin pesemas ja istusin niisama.

Mingi hetk tuli M. mulle järele. Meid ootas jälle üks tore pidu kahele. Käisime poest läbi, ostsime grilli jaoks materjali, juua, infoletist vesipiibu tubakat (kirsi, mmm kui hea) ja suundusime tema juurde. Tema neljajalgsed sõbrad võtsid mind taaskord väga sõbralikult vastu ja nurusid pai, nii mis jube. Panime grilli sooja ja samal ajal vesika valmis. Ja siis sõime ja jõime ja lobisesime, veetsime ühesõnaga meeldivalt aega. Liha maitses hästi ja taksipoiss lootis minu kõrval istudes ka tükikest saada. No ta oskab ju niiii head nägu teha :D Peale õhtusööki võtsime joogid näppu, vajusime diivanile ja nautisime vesipiipu. Ma ei mäletagi, millal ma viimati vesipiipu tegin. Ilmselgelt polnud ka M. ammu seda teinud, vähemalt kodus mitte. Ta lasi mulle erinevaid lemmiklugusid, rääkis oma minevikust ja nautisin seda õhtut igatahes 101%.. Kella 23 ajal sõitsime tagasi linna ja ta tõi mu koju ära. Tabasalus (vahetult enne Tiskre poole mäest alla sõitu) jooksis aga üks noor põder rahulikult meie nina alt üle tee. Igatahes tegus ja meeldejääv päev oli.

20. juuni oli Sirjel (Minu ja Kaido endine ülemus) sünnipäev. Kindel plaan oli teda minna sellel päeval ikka isiklikult õnnitlema.Eeltöö muidugi oli tehtud, küsisin Erkilt üle kindla päeva ja helistasin Sirje kaasale, et üle küsida kas nad ikka tööl. Eelmisel aastal käisime ka kohapeal, kuid siis ootasin Kaido töölt ära. Seekord olid aga lilled (Suur ilus liilia kimp) ostetud ja seadsin sammud päeval üksinda sinna. Kuna bussid käivad eriti X aegadel, siis sõitsin õismäele bussiga ja läksin Harku järve äärde ja hääletasin. Paari minutiga võeti mind peale ja viidi otse sihtkohta ära. Lihtsalt hakkas kahju, et mis ma seisan nii ilusate lilledega tee ääres. Kõik olid väga üllatunud mind nähes ja Sirje oli vägaväga õnnelik. Plikalt sain muidugi ka musi ära kohe. Koerad on ju inimese parimad sõbrad. Igatahes saime seal pikalt lobiseda ja peale tööd tuli ka Kaido sinna. Natuke aega veel lobisesime ning siis kõik oma koju ära.

22. juuni pidi toimuma siis Kaido üllatussünnipäev. Muidugi suutis ta selle ära rikkuda, sest tuli liiga vara koju. -.- Igatahes Kaur ja Kersti olid siin ja ütlesin, et tulid külla mulle. Kaido keris magama ära. Asjatasime siin ja Kaur ja Kersti läksid poodi. Ma jõudsin vaevu pesemas ära käia ja siis jõudis kohale esimene ametlik külaline Gerli. Tema oli ainus kes kella tundis. Varsti jõudsid ja Kersti ja Kaur tagasi ja ajasin siis Kaido üles. Jõime morssi ja lobisesime, lõpuks pidi Gerli ära minema, sest pidi samal õhtul veel Koeru jõudma. Meie Kaidoga käisime korra postkontoris ja poes ning tagasi jõudes olid kohal ka Kati, Karmo ja Annika. Veidi peale meid jõudis kohale ka Gerdo koos kaasaga. Selles mõttes läks üllatus siiski täppi, et Kaido ei arvanud et midagi sellist tuleb ja et kes siia tulevad reaalselt. Karmo-Annika ja Gerdo kaasaga väga kaua ei olnud. Kersti ja Kaur läksid peale 11 veidi ära alles ja Kati jäi ööseks. Temaga sai siis poole ööni lobisetud ja Sabotööri mängitud.

23. juuni ärkasime vist kusagil 10 paiku. Kati läks varsti ära, meie käisime pesemas ja vedelesime siin ning koristasime eelmise päeva tagajärgi. Lõpuks kella nelja ajal hakkasime end liigutama. Olime saanud kutse Sirje juurde maale jaanipäeva tähistama. Nad ostsid uue maja ja nkn pidid ainult omaette kodus istuma. Helistasime korra veel üle, et kas kutse ikka jõus, sest vihma sadas, kuid olime jätkuvalt oodatud. Kiire tankimine ja teepeale snäks. Raplas sai veel poes käidud, juua-grillmaterjali ja jäätist ostetud ning siis Sirje juurde. Arvasin, et võib keeruliseks minna, kuid reaalselt oli väga lihtne isegi. Igatahes väga väga meeldib nende uus maja. Aitasin Sirjel värske salati valmis teha. Siis sai väljas grillitud ja siis saime sööma hakata. Kõht sai niiniiiniiii täis, et jube. Igatahes sai seal palju lobisetud ja väga tore õhtu oli. Mingi hetk rääkisime sellest, et seal majas kummitab väidetavalt. Kunagi üks skiso tädike oli oma lapsed seal ära tapnud ja siis ta käib seal ringi. Eriti pidi ta välja ilmuma siis, kui lapsed majas.. Ja kohe peale seda juttu kadus elekter ära. Ega üldse polnud hirmus, mkm. Aga see oli üleüldine elektrikatkestus seal kandis ja varsti naases siiski valgus. Lõpuks peale 12 öösel olime Kaidoga mõlemad väsinud ja tulime koju. Sirje oleks meid ka seal hea meelega majutanud aga Kaido tahtis koju saada.

25. juuni oli Kaidol sünnipäev. Suur juubel - 30! Tema käis tööl ja mina kodus koristasin ja valmistasin õhtuks asju ette. Seekord olid siis külla oodatud Isa koos kaasaga ja ema koos sõbraga. Oli selline rahulik ja tore õhtu, kauaks ei jäänud seekord keegi ja õhtu lõppes suhteliselt vara.

7. juuli oli siis suur juubelipidu kahele. Kaido isa sai 2. juulil 60. aastaseks ja Kaidol täitus ju 30s eluaasta. Nad siis pidid sugulastega seal tähistama. Asi toimus siis ühel RMK lõkkeplatsil mere ääres. Pidu läks kergelt öeldes pekki. Alguses isa naise vennanaine vms tädi käis ja seletas ja röökis seal, et oi näed ISAL sünnipäev ja hakkas juba Kaido peale käratama, et mida Kaido passib ja hakaku grillima. No tere talv tõepoolest. Isa ja Lea tulid kõvasti hiljem. Siis hädaldas Lea ema seal üle platsi, kuidas isssand jumal tema pidi ootama niii kaua sest toidupoes läks tund aega. Ja siis hakkas Lea hädaldama, et issand jumal külll, miks ei võinud kusagil mingit saali hoopis rentida või suvilas pidada ja pidime ikka siia tulema ja kõik on halb ja kõik on pask ja issand, ta lausa hüppab rõõmust lakke siin olles. Täielik vinguviiul ühesõnaga, tahtsin talle vahepeal juba väga halvasti öelda. Siis muidugi lähenesid korralikud vihma ja äikesepilved ning tassisime asjad siis varjualla ära. Paljud suundusid autodesse, kaasa arvatud mina. No 30 inimest koos asjadega paratamatult ei mahu ühe varju alla ära ja ma oleksin lihtsalt Leaga seal tülli läinud. Samas poleks ka suvilasse mahtunud üle 30 inimese korraga ja värskes õhus ikka parem. Ilma ei oska keegi sedasi ette ennustada. Ja see oli siiski isa ja Kaido otsustada, kus nad tähistada tahavad. Ootasime autos üle tunni aja aga vihm järele ei jäänud. Kaido helistas siis isale korra, et käime linnas korra ära. Võtsime kodust Kaido vihmavarju, otstsime Prismast mulle vihmavarju ja naasesime. Muidugi sinna jõudes oli enamus asju autosse ära juba pakitud ja isa nähvas, et miks me ära läksime, meie olime ka võõrustajad. No mida iganes ausalt.. Ühesõnaga oli terve päev rikutud ja mitte vihma vaid vinguviiulite pärast. Olgu see siis õpetuseks, et ei tasu kellegagi koos mingit pidu pidada.


21. juuni oli Eesti sõjamuuseumi korraldatud järgmine väljasõit. Seekord siis Läänemaa muinaslinnused. Seekord jõudsime õigeaegselt, kuid inimesed olid juba bussis ja enamus kohal. Triin ootas meid väljas ja Kaido ema ja jüri hoidsid meile kohti. Triin sai õnneks kohe teisele poole vahekäiku meie juurde, niiet saime lobiseda omavahel. Pool päeva läks hästi, bussis olles vihma sadas ja kui peatusime, siis vihm lakkas. Lõpuks saime siiski vihma ka kaela. Kuid reis oli väga mõnus ja meeldejääv, aega ainult nappis. Oleks tahtnud nii mõneski kohas veidi veel vaadata aga juba pidime tagasi bussi minema. Mingi hetk suutsin oma näpu kuidagi täiesti lõhki tõmmata, ometigi ma ei tundnud midagi. Mingi hetk lihtsalt avastasin, et käsi verine. Õnneks olid plaastrid kotis, niiet sain end ära tohterdatud. Igatahes oli järjekordne eriti meeldejääv reis.

Kullamaa kindlus.

Pilt 1. Kirbla kirik.

Pilt 2. Rõngasrist. Neid kasutati enamjaolt vaid rikaste inimeste haudadel.

Pilt 3. Kirbla surnuaial olev ingliga lillealus.

 Lihula mõis ning Lihula muinaslinnuse varemed.

 Eesti loodus ja pilved on meeletult ilusad.

Ps. Siia juurde käib jutt, mida meie giid rääkis. Nimelt üks Ameeriklannast kunstnik pidi elama  Läänemaal. Maalib pilvi ja ütles, et mitte üheski teises riigis ei ole nii palju erinevaid pildi, kui eestis.

All on vana tuuleveski, mis asub Lihulas.

 Vaade Virtsust Tuulepargile. Eestimaa on ilus!

 

Rändasime ajas veidi tagasi :)