pühapäev, 30. jaanuar 2011

30 Jaanuar 2011.

5 - Your first impression of him.

Eks ma pidasin teda häbelikuks ja vaikseks noormeheks. Eks ta enamvähem õige ole ka, kuigi omade seas ta ikka laseb end veidi lõdvemaks.

Täna sain lõpuks kõik vanad saladuste osad vaadatud. Nüüd peaks Simpsonid ette võtma. Vähemalt ei igavle siis niisama ja ei tüüta msnis inimesi.

Täna siis ärkasime veidi enne 11st. Vedelesin jälle mõnuga. Õhtu poole puhastasin puure ja koristasin veidi. Õhtusöögiks tegin keedukartuleid ja hakkliha kastet. Ise tehtud kotlette juurde ja nämmnämm.

Aga kuna mul on hetkel inimestest kergelt öeldes kopp ees, siis ma tänaseks lõpetan. Peaks pesemas ära käima ja varsti magama kobima.

Seega, Goodnight and go..

29 Jaanuar 2011.

4. Something you love about him.

Ühte kindlat asja on raske välja tuua, armastan tema juures lihtsalt nii paljusid asju. Armastan teda tervenisti, mitte mingeid kindlaid osi. Kuid tooks välja ta naeratuse ning silmad. :)

Täna on olnud samasugune laisklemisepäev, nagu eile. No mitte midagi ei ole viitsinud teha. Päev otsa siruli maas ja teleka ees. Õhtul pesin nõud ära ja Kaido tegi süüa. Kahepeale saime hunniku kotlette ka tehtud. Eksole tore :)

Isetehtud kotletid on vahel päris head, kuigi mulle ei meeldi eriti sibulat hakkida. Silmad niigi väsinud ja valusad ja siis hakkavad kipitama ka.






Igatahes olen laisk ja ei viitsi blogida rohkem. Kopin mõned asjad vanast blogist hoopiski.

Kas teate seda tunnet, kui igatsete inimest iga oma keharakuga nii väga et see lausa kõrvetab ? Seda tunnet kui vajute iga hetkega mil temaga koos olete, iga tema puudutusega, iga temale mõeldud hetkega aina sügavamale ja sügavamale, ja välja ei saa mitte kuidagi. Selline tunne, et ilma Temata lihtsalt upute selle igatsuse kätte. Seda tunnet, kui näed pilte temast või teda ennast , siis tekib naeratus näole. Seda tunnet, et kui Ta sind puudutab siis läbib Sind külmavärin. Seda tunnet, kui sa võid temaga koos olles lihtsalt tundide viisi teda vaadata, ning oled õnnelik, et ta on sellele hetkel just sinuga. Seda tunnet, kui süda hakkab sees peksma, kui teda juba eemalt märkad. Seda tunnet, kui süda sees lõhkeb kui näed teda eemaldumas. Seda kõikehõlmavat tunnet. Oeh, kui raske on..

Nüüdseks on sellest algusest möödas juba 5 kuud ja 10 päeva. Just siis sai alguse meie lõputu teekond õnne poole. Miks lõputu? Sest 100% õnnelik ei saa olla iialgi, kuid me siiski püüdleme selle poole. Muidugi on meie algus olnud konarlik ning raske, on ka hetkel, kuid ühel päeval saab kõik korda, ma tean seda et saab. Alguse sai kõik ju Getsu aiast, Getsu sünnipäevast. Muidugi teadsin ma Kaidot juba kevadest saadik, kuid enne seda oli meie vahel vaid põgus tutvus, kui nii võib öelda. Tol kaunil septembrikuu õhtul hoidsin ma tema lähedusse, nii palju võõraid nägusid ning parem siiski omade poole hoida. Nii sai palutud ta enda kõrvale tudule ning sealt sai kõik alguse. Kui keegi küsib kust mehe leidsin, siis vastan ikka aiast. Sõitis hoovi ilusa audiga kutt, läksin ütlesin talle et lähme voodisse ja nii ta läks. Siin mõtleb iga üks oma rikutuse tasemel, kuid siiski sel õhtul midagi ei toimunud, peale riietega koos lahtisel diivanil magamise. Peale seda hakkasime tihti koos väljas käima, kas siis lihtsalt jalutamas või teistega koos kusagil. Mõneda aega hiljem sain aru, et siiski Kaido tunneb vist peale sõpruse midagi enamat, ma polnud sellele mõelnudki seni. Muidugi siis tekkis väike kabuhirm ja sai teistega veidi konsulteeritud. Mul oli sel hetkel ikka tõeline paanika, kas lasta asjal oma soodu edasi minna või lõpetada kõik nüüd ja kohe. Ükskõikne ei olnud ma temagi suhtes, kui päris armunud veel ei olnud ning kartsin sõpruse rikkuda. Samas nautisin ma neid koosviibimisi ning jalutuskäike väga, oli keegi kes mõistis mind ning vedas mind välja et ma ei kurvastaks üksi kodus. See oli fantastiline aeg, mingil määral igatsen seda taga. Ametlikuks alguses loeme siiski 2. Oktoobrit, meie esimene suudlus. Esimene ametlik kuu oli fantastiline, nii palju õrnust ning koos olemise nautimist. 2 Novembril, kuu möödudes, ööbis ta siin. See oli ka tegelikult päegv, mil me koos elama hakkasime. 3. Novembril sain teate, mis mul katuse minema sõidutas. Saatsin Kaidole sõnumi, et ma ei saa temaga täna kokku. Katile rääkisin kogu loo ära, ta tormas peale tööd otse minu juurde. Temast oli palju kasu, suutis isegi selgeks teha, et ma Kaidot endast eemale ei tõrjuks, sest just hetkel vajan ma teda kõige rohkem. Peale seda, veetis Kaido kõik ööd minu kõrval mind hoides ning kaitsedes. 6-nda õhtul küsis Kaido minult, mis ma arvaksin kokku kolimisest, et see oleks hetke olukorras kõige parem. Alguses saatsin ma ta küll pikalt, kuid järgmisel päeval arutasime selle läbi ning otsustasime siiski kokku kolida. 8-sas November kolis Kaido ametlikult sisse. Olime olnud koos nii vähe aega, ootamatu ning katsumusterikas on see kõik olnud, kuid vähemalt mina ei kahetse seda. Seda ma ei tea, mis tema sellest arvab.

Olen aina lahanud seda, mida minu jaoks tähendab armastus, mis asi on üldsegi armastus ning kas seda reaalselt eksisteerib. Vähemalt enda jaoks olen ma selle asja vist selgeks mõelnud, kuid seda sõnadesse panna on võimatu. Muidugi armastus tugineb teatud punktidel, mille tegi mulle Henry sügisel päris selgeks. Armastuse jaoks peab olema mõlemapoolselt Sõprus, Usaldus, kirg ning arm. Kõige viimaseks, kuid mitte vähem tähtsaks peab olema tahe. Sest ilma selleta laguneb asi peagi.

Kaaslased peaksid olema teineteise jaoks parimad sõbrad. Toetama teineteist rasketel aegadel ning rasketes olukordades. Lohutama teineteist ning naerma koos. Ning mis peamine, naeratama teineteisele reaalselt ning ehtsalt.Ilma usalduseta ei ole suhtel üldse mõtetki. Teineteise kallal armukadetsemine ning luuramine viin vaid tülide ning vaidlusteni, mis lõppkokkuvõttes lõppeb tihtipeale vägivalla ning suhte lõppemisega. Kirg hoiab kaaslased koos. Mitte ainult füüsiline kirg teineteise suhtes, vaid ka kirg nautida teineteise olemasolu. Kire puudumine toob tihtipeale kaasa kire otsimine kellegi teisega ning petmise. Ning Arm.. see on ju armumine ning teineteisest hoolimine. Mispärast olla teisega, kui ta sul liblikaid ning muid erilisi tundeid ei tekita. Ning viimasena, kui puudub ühe poolselt tahe suhet hoida, siis üks rabab ilmaasjata, ning kõik eelnev on teise jaoks olemata. Pole just lihtne see armastus, eks?

Samas armastus on iga inimese jaoks erinev. Tekitab erinevaid tundeid ning mõtteid. Kes armastab südame ning kes mõistusega. Mina vist armastan mõlemaga armastada. Olen kahe jalaga maa peal, kuid samas keerlevad kõhus liblikad ning mõistus kammib vahepeal sajaga minema. Selline tunne nagu kihutaks 210-ga vastu seina ning kaotaks ajud. Järgmisel hetkel on naljakas, et ajud nii pehmed olid. Ma kuulun samas ka selliste unistajate hulka. Kaido tekitab minus nii palju erinevaid tundeid. Mind läbib värin, kui ma teda silmitsen, nagu iseenesest tekib minu näole naeratus ning tekib kuidagi eriline tunne. Ma igatsen teda päeval, kui ta on tööl ning tihtipeale lihtsalt vaatan teda öösel magamas. Sätin tekki peale ning naeratan. Sellistel hetkedel mõtlen, et olen kas pooletoobine või käitun nagu ema väikese lapsega. Ma ei oska kirjeldada kõike seda, mida tunnen päevast päeva. Peaks mainima, et tähtsaim on vist see, et ta tekitab minus kindlustunde, ning see on asi mida iga üks meist ju elus vajab. Vaikselt tekib omamoodi rutiin juba sisse ning hakkan harjuma, usun et see on hea.. kui liige rutiinseks elu läheb siis küll ma midagi välja mõtlen. Poleks uskunud, et mina saan n ii õnnelikuks, ning et mind õnnistatakse sellise mehega.. urr. Ta on lihtsalt uskumatult armas mul :*

Tegelikult sattus ta minu ellu veidi valel ajal vist, just nüüd kui olen selline vingats ning omadega läbi. Oleks võinud siis kõik toimuda, kui kõik see möödas on. Mul on kahju, et ta peab sellist närvipundart ja haiget inimest välja kannatama. Ning samas paneb mind imestama, kuidas ta nii raudsete närvidega on. Ühest küljest temast kahju, teisest küljest olen õnnelik et ta mulle toeks on. See paneb mind omakorda veel muretsema ja..

Aga nüüd on meil täitunud juba imelised 4 kuud.. ning kaunid 3 kuud kooselu. Loodan et see number aina suureneb ja suureneb veel.. i really hope.

Ühesõnaga.. pool teksti läks meelest mida kirjutada tahtsin, kuid tähtis on see et ma olen armunud.. ja mitte ainult, ma lausa armastan. Jah, Ma armastan sind Kaido!

laupäev, 29. jaanuar 2011

28 Jaanuar 2011.

3. A letter to him explaining how you feel.

Ma olen nii igav tädi, et ei olegi ühtki korralikku armastuskirja kirjutanud. Ma pigem eelistan silmasisse vaadata ning otse öelda, mida tunnen. Kuid olen jätnud talle kappi ja asjade juurde märkmepaberil väikeseid teateid. Ala et armastan teda. Ja et armastus on see, kui nõusid lõhutakse jne. Vähemalt on see ta naerma ajanud.

Igatahes täna oli siis vaba päev. Vedelesin päev otsa mõnuga ja ei teinud suurt midagi. Küll on hea tuduriietes niisama vedeleda. Ja lõunauinak on ikka meeletu luksus. Magama läksime poole 5 ajal ja voodist uuesti välja saime poole 8 ajal.

Õhtul pesin nõud ära ja kraamisin kööki, siis Kaido sai süüa teha ja mina käisin poes. Tõin endale kohukest, mille isu oli mul terve päev juba olnud. Lisaks võtsin küpsist, krõpsu, Tiina kommi ja õuna. Koju veel jahu, teed, saia ja juustu. Müüjatädi oli nii vahva, hakkas kohe rõõmsalt lobisema minuga. Soovis veel, et mul kõik ikka hästi läheks ning ilusat õhtut ka. Väga nunnu ja tegi tuju kohe rõõmsaks. Koduteel kuulasin neiu Gerli esituses "On nii hea" ja lausa keksisin koju. Tuju oli kuidagi hetkega niii laes lihtsalt. Sellised pisikesed kuid tabavad asjad teevad päeva kohe heaks.

Koju jõudes oli söök valmis ja saime kohe sööma asuda. Kõhu sain täis, võtsin magustoiduks õuna ning istusin läpaka taha suurde tuppa. Ja siis sain üllatuse osaliseks, Paco oli minuga rääkima tulnud. Mõned hetked hiljem võisin teda juba Webika vahendusel jälgida ja aru saada, kuidas ma teda ikka igatsen. Õnneks ta ei ole muutunud, ikka on samasugune totulotu, heas mõttes muidugi. Igatahes kõne lõpetasime siis kolmveerand kaksteist. Vedasin endale tuduriided selga ning vaatasin veel saladuste vanu osi. Ja siis tuduaeg.

reede, 28. jaanuar 2011

27 Jaanuar 2011.

2. A picture of you two walking hand in hand.

Ei ole sellist pilti ja ekstra tegema ka ei hakka. Niiet peate pettuma seekord. :P

Igatahes tänane päev möödus väga närvipingeliselt. Kaido läks hommikul arsti juurde ja siis hakkasid tööl probleemid jutti välja tulema. Kogu kontor oli ka koolitusel, niiet pidin ainult iseendale jääma lootma. Elasime siiski üle selle päeva, kuigi õhtuks valdas mind väga avariilise auto tunne. Nagu olen 100 km/h pea ees vastu majaseina sõitnud. Õhtu saabumine oli nagu ehtne õnnistus..

Igatahes tulime koju, sõime ning meie Kerstiga läksime välja. Istutasime endid siis bussi number 12, mis viis meid katleri peatusesse. Bussist väljudes leidsin aga maast hunniku sente. Ma sain 7 eurosenti ja Kersti sai 4, höhö. Igatahes siis maandusime Kristeli juures, mina olin esimene "ohver". Kristel tegi suuri silmi, kui seda sõjatandrit nägi. 4 küünt maas ja 2 lahti. Igatahes võttis vana geeli maha ja alustas uue geeliga otsast peale. Nüüd on mul ilusad nunnud pisikesed roosad küüned. Siis oli Kersti kord, temal on pisut pikemad küüned, kui minul. Sama oranzikasroosa toon, mis mul enne ja rohelised jullad peal Ise ta on rahul ja mina olen enda omadega ka. Samal ajal, kui Kristel Kersti küünte kallal tegutses, üritas kutsu aga mu nina peast ära süüa. On küll armas taksikutsu, aga paras näriline on ka!!!!!!! Lisaks pisike varganägu. Mul oli käekotis aastavahetusest üks shampusepudeli kork. See kadus nagu niuhti ja oli mõne hetkega tükkideks. Kaabakas :P Pisut peale 10 liikusime välja, jätsin eurosendid Kristelile. Koridori jõudes helistas Kaido, leppisime kokku, et läheme bussipeatusesse. Sealt ta meid peale korjaski ja koju tõi.

Hetkel istun ja mõtlen et peaks sööma minema, kõht tühi ja köögist tulevad head röstsaia lõhnad. Rico tuli minuga üle pika aja täna rääkima, tema kohta on ka tõsiselt hea üle pika aja kuulda. Funfunfun..

Head ööd.

kolmapäev, 26. jaanuar 2011

26 Jaanuar 2011.

1. A picture of you and your boyfriend.


Tänane päev möödus nii kiiresti, et polnud aega õieti hingegi tõmmata. Hunnik kleepse ja kuradi Läti keel, mu ajud on varsti jahuks jahvatatud. Loota tahaks, et homsega saab üks jaburus tehtud ja saan uue kallale asuda. Aga tundub, et S on hakanud mind rohkem usaldama. Ja see on heaheahea :)

Igatahes olen nii igav, et ei oskagi rohkem midagi suurt kirjutada. Närin siin oma krõpsu ja sätin tuttu ära. Tegin täna endale keedetud kana ja Kaidole ahjukana, nämmnämm. Ja head ööd!



Ps. Urmoga oli üle pika aja niiii hea rääkida ja ta häält kuulda :)

teisipäev, 25. jaanuar 2011

25 Jaanuar 2011.

Day 23 – What do you think about thinspo?

Ei oskagi seisukohta võtta, kui aus olla. Istekohta ei oska ammugi võtta.

Ja saidki need küsimused ka läbi. Homsest juba uued "ülessanded". Kuigi ma pole veel suutnud otsustada, millised järgmiseks võtta. Eks homme ole näha.

Täna oli jälle pikk ja keeruline tööpäev. Sain oma "kontori" põhimõtteliselt korda tehtud. Nataljaga sai üks tüli maha peetud, kuid leppisime siiski päeva lõpuks ära. Öösel oli palav ja ei saanud magama jääda, seega oli päev otsa uimane olla.

Nüüd sain oma söögi tehtud ja pool õhtut olen saladuste algusosi vaadanud. Jaa päris põnev. Kohe kobin tuttu ära ka.

Otsustasin vahelduseks muusikavideodele midagi muud pakkuda :






Kaunist ööd noored!

esmaspäev, 24. jaanuar 2011

24. Jaanuar 2011.

Day 22 – Do you say your country’s national anthem/pledge of allegiance when it is said/listened to?

Üldjuhul ma nii patriootlik nüüd ka ei ole...

Täna siis käisin üle pika aja jälle tööl. Jälle üks kammaijaa ajab teist taga, nagu ikka. Aga muidu polnudki kõige hullem.

Saime täna Martiniga viimaks abivahendite riiuli korda tehtud. Homme on mul kavas Printerituba korda teha ja tahan kaks lille ka kaasa võtta, et veidi värvi lisada. Lisaks siis võtan raadio kaasa, saan muusikat ehk kuulata tööd tehes. Mis tuletab meelde, et peaks plaadid ka välja otsima. Igatahes printerituba endale mugavamaks taaskord, siiski minu "kontor" :)

Täna polegi suurt millestki kirjutada. Selline nukker olek on. Kohutavalt kahju on, et noored elurõõmsad inimesed meie seast lahkuvad. Ehk siis puhka rahus Madis (w). Olles ise temaga kokku puutunud kui tavalise inimesega, siis tõesti teeb see kõik pisut nukraks. Head inimesed lahkuvad ja vaid kurjad jäävad meid siia mürgitama..



Päeva nali : Tahad ma keeran kruvidega su mutrid kinni?

Head ööd ja olge muhedad.

pühapäev, 23. jaanuar 2011

23 Jaanuar 2011.

Day 21 – What do you think about the death penalty?

Olen sellel teemal ka varem kirjutanud. Pooldan seda täielikult, kui toime on pandud tõeliselt raske kuritegu. Vene ajal oli olnud, peale esimest tapmist automaatselt 15 aastat kinni. Teistkordsel mõrvamisel 20 aastat ja kolmandal korral kuul pähe. Mille jaoks raisata maksumaksjate raha selliste jobude peale. Ehk siis mõrvaritele kuul pähe! Samas mõtlen ka sellele, et nemad on inimesed surnuks piinanud tihtipeale, kuul oleks jällegi liiga kerge karistus. Need elajad võiksid surra samasugusesse surma, nagu nende ohvrid :)

Igatahes eile päeval saatis Kati sõnumi, et mis me õhtul teeme. Kui tagasi helistasin siis tuli välja, et neil on plaanis väike lauamängude õhtu. Triinu, Tanel, Kati ja veel kaks inimest. Lubasime hiljem teada anda, kuidas tervis on jms.

Igatahes vedasin end 6 ajal pesema ja vedelesin peale seda niisama. Alguses Kaido ei tahtnud minna, kuid mina samas ei viitsinud kodus istuda. Lõpuks Kaido helistas ja uuris täpsemalt mis toimub, rahvas pidi 10 ajal jõudma, sest Triinu ja keegi veel pidavat 10 ajal alles töö lõpetama. 8 ajal panime siis riidesse ja läksime poodi. Kuna tegin enne kodus nimekirja, mida poest vaja on, siis läks päris kiirelt isegi. Muidugi unustasin endale kommi osta ja läksin uuele ringile, siis Kaido pärast hädaldas, et mul läks nii kaua. Okei, see selleks. Liikusime siis Väike-ameerikasse, paarsada meetrit enne maja nägime Triinut ka, aga ta eelistas jalutada ja ei tulnud auto peale. Okei, igatahes peale 9sat natuke jõudsime sinna kohale ja veetsime muhedalt aega. Me Kaidoga saime teed juua, siis üritasime Monopoli mängida, kuid neiud ju pipardasid. Ehk siis Triinu, Sandra ja Tanel. Kaido imekombel oli nõus meiega rõõmsalt mängima Monopoli, kuigi ta ei armasta lauamänge.

Igatahes siis peale 10 veidi ilmus kohale Anzela vms. Ei oska nime kirjutada, vabandust. Tõi lauamänge juurde ja Monopol korjati kokku. Siis pakkus Kati meile enda küpsetatud kooki, küll oli hea. Ja siis hakkasime Aliast mängima. Kaido mängida ei tahtnud, niiet ta oli niisama. Jõi mu kirsimahla ja sõi krõpsu. Mina sain enda paariliseks Kati, Sandra ja Anza olid koos ja Tanel ja Triinu. Seal muidugi tulid omad killud välja. Esimesena seletas Anza, sõnaks oli pesukaru. Tema hakkas rahulikult rääkima Kaisukarust hoopiski. Lõpuks vaatas mulle otsa ja küsis pool sosinal, et kas pesukaru on loom, no niimodi sai naerda. Siis oli minu kord, sõnaks oli Hobujõud. Seletasin siis et suur loom, kellega ratsutatakse. Saime siis Hobuse kätte. Seletasin edasi, et autol on kapoti all, selle loomaga seotud ja.. Kati kilkas muidugi üle toa HOBUSERAUAD. Okei, siis vahepeal seletas Sandra mingit sõna, seletas siis et Roheline, sinine ja punane värv ja.. Anza kilkas vastu VALFUSFOOR. Jälle irvitasime mõnuga. Siis hakkas tanel sõna võõrutusravi seletama. Et Narkomaanidele ja AA gruppidele tehakse seda kliinikutes ja.. üritatakse neid terveks teha jms. Kati8 jälle kilkab KLISTIIR. Jälle kõik irvitavad kõht kõveras. Siis hakkas Kati mulle sõna Mäetipp seletama. Seletab siis rahulikult on suur ja väike muna, seletab edasi et asuvad Toompeal ja jälle kõik irvitavad, ma ei saanud alguses mõhkugi aru. Tegelt pidi Toompea asemel olema Otepää :D Siis tuli Triinul. muidugi sõna kahur. Ta ei saanud alguses aru, mis asi see kahur on. Kati siis seletas talle mis asi see on ja ütles Tanelile lause " Vanaemal on see kodus kapi peal". Aga ma liigutuste järgi kahtlustasin Kahurit ja nagu aeg kukkus nii kilkasin. Kati irvitas jälle, et ma pole vanaema juures käinudki aga ikka tean mis tal kapi peal on. Siis naersime edasi, et jõhker vanaema Katil ikka, et kodus kapipeal hoiab kahurit. Et nüüd peab Katit ka kartma hakkama, mine tea mis tal kuskil kapi peal on. Viimaseks sõnaks jäi vist SIRP. See jäigi arvamata, sest lõpuks Kati ütles ise välja. Ta arvas alguses, et SIRP on sama mis SIRKEL. Niiet saime tema üle jälle naerda. Siis jäi mäng pooleli, sest tibid tahtsid nimetasse ära minna ja meie liikusime siis koju.

Kodus rääkisin emme ja Hannaga juttu msnis. Tuleb välja, et mul on isaga päris kõva telepaatia. Tema tegi köögiviljakoorejuustu kastet üleeile ja minul tekkis ka üleeile meeletu isu selle järele. Ehk siis minul plaanis täna seda teha, ostsin koostisosadki eile selle jaoks. Ja tahtsin just ahjukartuliga see kord teha, issi tegi ka ahjukartulit kõrvale. Ja eile tegid nad praekartuleid, mina tegin ka. Naljakas :)

Siis rääkisime Hannaga rohelistest tunkedest ja leidsime et temast saaks nunnu MURUMUNA. Ja siis ma juba jätsin ta maha ja hakkasin tuttu minema, sest kell näitas kergelt 2:40.

Ps. Ostsin Tootsile uued maiustused. Kanafilee tükid ja Tuunikala tükid, 100% liha väidetavalt. Uskumatu kui lolliks Toots nende peale läks. Kui ta muidu käest pole nõus toitu sööma, siis see läheb näppude vahelt ka ilma igasuguse jututa. Uskumatu..

Igatahes täna ärkasime peale 11 natukene. Siis keetsin hommikusöögiks muna ning tegime juurde võileibu. Ja peale seda oleme niisama vedelenud ja telekat vaadanud/ arvutis istunud.

Päeva nali : Enne seletasin Kaidole, et eilne küsimus oli Mida ma arvan ILUKILURGIAST. Et jah, sõnast kirurgia sai kilurgia. :)

Nüüd aga lähen vahin Simpsoneid edasi ja söön kommi. Mõne tunni pärast saab hakata õhtusööki tegema, ei jõua ära oodata. NÄMMNÄMM :)





Miss u bro..

laupäev, 22. jaanuar 2011

22 Jaanuar 2011.

Day 20 – What do you think about plastic surgery?

Ma pooldan seda mõneti. Kui tegemist on näiteks õnnetuse või sünnitrauma või haiguse tõttu tekkinud iluveaga, mis häirib otseselt elu. Mingil määral pooldan ka rasvaimu ja rindade vähendamist. Kuid kõik need silikoonid, botoksid, kortsude sirgeks tõmbamised, Angelina ninad jms võiks minu arust siit maailmast kaduda. No MILLE jaoks? Okei, vb inimesed kes rinnavähi tõttu rinna(d) kaotavad, nende jaoks veel võimalikuks saada väike silikoon, et nad end naisena tunneksid. Aga milleks mingeid BÄMMI suuri rindu endale soovida? Meestele meeldib loomulikkus palju rohkem.

Täna oli unetu öö, heal juhul paar tundi olen tukkunud, sõna otseses mõttes. Ei saanud magama jääda ja hakkasin siis hoopis asjatama. Pesin nõusid, panin üleliigsed nõud kappidesse ära. Puhastasin erinevad köögipinnad ära. Pesin pliidi puhtaks. Viisin purgid keldrisse, seega sain taara panna valamu alla kappi. Tõin keldrist kartuleid ja koorisin ära, panin külma vette ja külmkappi, täna siis lihtsam süüa teha. Viskasin üleliigsed karbid ära jms. Lõpuks sain pikali alles 6 ajal hommikul, aga enne 9sat juba oli uni ka läinud. Kahjuks väsimus mitte, nüüd istun siin nagu uimane kana. Peaks midagi hamba alla otsima, kõht hakkab tühjaks minema. Ja kommi tahan ka, njämmnjämm.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/turi-koolijuht-maksis-lastele-stipendiumit-oma-taskust.d?id=38893061 <-- Vot on alles Mees suure algustähega. Selliseid inimesi võiks eestis rohkem leiduda, eriti riigikogus. Võtku õppust ja hakaku sõna pidama. :)

reede, 21. jaanuar 2011

Todays vol2.

Päeval kirjutasin ei lähen magama, kuid hah, loota võis ju et saan. Umbes 15 minutit hoidis Kaido mind nii mõnusalt kaisus, et olin täiesti omas mullis ja õndsas olekus ja mõtlesin imeilusaid mõtteid. Nagu käsi ümbert kadus, nii enam ei mäletanud millest mõtlesin, SAD. Siiis võtsin tema kaissu ja sättisin end igatpidi, siis sättisin end seljaga ja.. no tee mis tahad, ei saanud magama jääda. Lõpuks kolmveerand tundi hiljem vaatasime Kaidoga teineteisele otsa ja otsustasime hoopis sööma minna. Kusjuures voodis tulevad alati nii veidrad mõtted. Mõtlesin omaette, et nii laheda söögitoa saaks meie magamistoast teha, et suur kaarjas ava teha köögi ja selle toa vahele ja kohe oleks ruumi. Ja oleks muhe ka külalistega istuda jms. Ja siis mõtlesin et kahest väiksemast toast saaks ju ühe suuuure toa tegelikult teha, noh magamistoaks või nii. Ja siis hakkasin mõtlema, et nii ikka ei saaks, sest kui meil lapsed tulevad, kus nemad siis on :D Ühesõnaga imelikud mõtted..

Igatahes tõusime siis üles, istusime veidi teleka ees ning pugisime siis kõhud täis. Veidi vedelemist ja lobisemist ja siis Kaido helistas vanaemale ja pärast Katile, leppisime kokku kaks külaskäiku. Kaheksa ajal vist umbes hakkasime vanaema juurde liikuma. Veidi aega istusime seal ja lobisesime. Rääkisime vanaemaga jälle maast ja ilmast ja viisin lõpuks oma lõnga ka tema juurde. Äkki kunagi saan endale nunnud kindad ka, just sellised nagu ma tahan. 9 ajal siis hakkasime nõmme poole liikuma. 21:35 olime siis väljas ja Kaido kutsus Kati alla, ta arvas et me ei tulegi enam. Miku muidugi musitas mind jälle ja liputas kohe rõõmsalt saba, nii tore et ta nii vahvalt alati vastu mind võtab. Siis istusime seal ja lobisesime Katiga maast ja ilmast. Tööst ja muudest igapäeva probleemidest. Poole 11 ajal hakkasime kodu poole liikuma..

SEST KATI ÜTLES ET ME OLEME KUTSUD JA AHVID JA VISKAS MEID VÄLJA :(:(:(

Igatahes nüüd tulime siis koju, pugisime kõhud täis ja vedeleme teleka ees, õllepudelid käes. Varsti siis tuttu ka, kuid enne kohustuslik vestlus Hannaga! Nii nagu ikka, hihi.

21 Jaanuar 2011.

Day 19 – Do you think high schools should give out free contraceptive?

Ma arvan, et kindlasti peaks. Siis jääks ehk vähematel noortel kool raseduse pärast pooleli.

Olin täna tubli ja korrastasin oma arvutis pildikaustu. Kustutasin osa ebavajalikke pilte ja sättisin kõik siiski ühtekohta. Varem olid pildid mööda arvutit laiali ja ürita siis midagi üles leida. Peaks veel neid läbi lappama ja sorteerima/kustutama, kuid hetkel enam ei viitsi. Söön hea lapse kommi ja hakkan Grey anatoomiat vaatama. Hommikul kraadides palavikku enam polnud, peaks nüüd uuesti kraadima. Ja varsti lähen koos kõige kallimaga lõunaund tuduma. See on ikka eriline luksus küll :)

Tegelikult vanu pilte on tore vaadata, meenuvad igasugu emotsioonid ja tunded. Ja kuradi hea on meenutada kõike ilusat, mida ma koos Kaidoga algusest peale olen läbi elanud. Ja kõige müstilisem on see, et ta suudab mind aina uuesti ja uuesti endasse armuma panna. Peaks selle kõik vist kirja lausa panema, müstika-müstika.

Ja mu kass on valus pugeja..

20 Jaanuar 2011, vol 2.

Haaa, ma ostin täna endale hea lapse kommi!

Ma olin täna lihtsalt nii hea laps. Päeval käisin andsin Gerlile väljas kleidi ja lobisesin natuke aega. Siis tulin tuppa ja vaatasin Lastega kodus, peale seda rääkisime Kaidoga veidi juttu ja siis ta läks ära. Ja mina jäin Kerstit ootama..

Kersti tuli siis koju ja tunnistas lõpuks üles et suutis teisip õhtul tööl ühe tabeli veidi vussi keerata. Ise pidi peaaegu nutma hakkama ja ei jõudnud ära vabandada, on totu. Helistasin siis Kaidole ja palusin tal selle tabeli üle vaadata, enne kui ta Sirje koju viib. Siis pugisime Kerstiga kõhud täis ja asusime teele.

Igatahes üle Tammsaare tee oli raske saada. Ühel pool oli roheline, meie pool punane. Siis läks teiselt poolt ka foor punaseks. Jooksime siis tee keskele, sest autosid ei tulnud. Ja seal aina passisime ja passisime ja.. meil seljataga jõudis tuli vahepeal 2 korda roheliseks minna ja meie ikka ootame ja ootame. Lõpuks saime üle tee ja vurasime Siili peatusesse. Ja siis saime bussipiletid ostetud ning astusime rõõmsalt nr 2 trollile.

Kristiines käisime kõigepealt siis Walkingus, ei midagi. Oli nagu ilusaid saapaid aga kõik niii kirved, et jube. Euro ON toonud kaasa meeletu hinnatõusu, tehke mis tahate. Kõndisime sealt sama targa näoga välja. Järgnesid NS-King, kus polnud niisamuti midagi. Terranova, kus oli isegi huvitavaid asju, kuid mitte seda, mida otsisime. Siis käisime New Yorkeris, kus oli ka toredaid asju, kuid mitte vajalikke asju. Ja nii veel Sportland, Seppälä, Prisma ja mõned poed veel. Andsime vaikselt alla. Suundusime siis Jyski poole, mõtlesime sealt läbi hüpata korra. Lahkusime sealt kirjutuslaua, klapptooli ja laualambiga. Lisaks veel riidepuhastusrull ja kalkulaatorid ( Mis paraku ei tööta -.-) Välja jõudes helistas Kaido, palusin tal järele tulla, sest meil palju asju. Käisime veel korra loomapoes ning siis M&S -is, kust me lõpuks saime Kerstile IDEAALSE jope! Ise on ta väga rahul ja see on peamine. Ja siis juba saingi Kaidolt kõne, et ta on väljas. Suundusime õue, viskasime asjad autosse, käisime laos laual järel ning vurasime minema.

Kiire poeskäik, kust sain endale healapse komme ja küpsiseid, koju veidi süüa ja vutvut koju lõpuks. Kodus siis jamasime vist mitu tundi selle lauaga. Viganesaepuruplaadistlaudrsk -.-. Õnneks on meil olemas suurepärane meesterahvas majapidamises, kes tegi tsikipriki ja oligi korras. Muidugi lõpus tuli välja, et Kersti pani kaks asja valesti, aga Kaido tegi selle ka kiirelt korda. Niiet polnud probleemi, mul on tubli mees!

Nüüd aga vedelen diivanil ja vaatan telekat, käes küpsis ja õllepudel, elu on ilus!






Minu täna õhtused külmavärinate tekitajad :)

neljapäev, 20. jaanuar 2011

20 Jaanuar 2011.

Day 18 – What is your take on people who self harm (cutting, burning, scratching etc etc.)

Ei mõista neid inimesi. Mida nad selliste tegudega küll üritavad saavutada? Teiste tähelepanu?

Täna jälle kodune, kraadinud end veel ei ole, kuigi peaks.

Hommikul ehmatasin üles. Unenägu oli imelik ja ärkasin keset Kaido peale karjumist. Nägin unes et pidin Rootsi minema. Jooksime emaga sadama poole. Mingi hetk ta andis mulle lapsevankri ja kadus ise ära. Vurasin siis vankriga sadama poole. Helistasin emale siis, et kus ta kadus. Ta naeris, et on juba sadamas. Nägin teda lehvitamas ja lõpetasin kõne. Vurasin sinna, siis kadus lapsevanker ära. Kaido jõudis ka sinna. Laev oli kohekohe väljumas ja ma olin juba närvis ja ütlesin Kaidole kiirusta. Tema aga pani suitsu ette ja siis meid enam ei oodatud, laev sõitis minema. Siis hakkasin karjuma Kaido peale, et ei sõida temaga enam mitte kuskile, et viskab raha niimodi maha ja.. siis ärkasin üles. Käisin WC-s ja pugesin kaissu, aga Kaido oli paras ahi ja ajas mul viimsegi une silmist ära. Ja siis juba helistas Sirje ja ajasime end püsti..

Nüüd vedelen diivanil ja mõtlen, mida edasi teha. Õhtul arvatavasti Kerstiga shoppama, ehk leiame talle Jope ja saapad. Ja eks saan mina endale ka juukseharja ja igapäeva saapad uued. :)

Nüüd aga otsid midagi vist näksimist ja sätin end netist Simpsoneid vaatama, hihihi.



Niiniii ilus laul minu arust! Liana on tubli! :)

kolmapäev, 19. jaanuar 2011

"Oh Shit"

19 Jaanuar 2011.

Day 17 – Have you experienced your ‘first true love’ yet? Do you believe you ever will?

Ma kogen oma esimest tõelist armastust just praegu. Iga üks meist kogeb seda kunagi, iseasi kui kiirelt me sellest aru saame ja kuidas seda väärtustame.

Igatahes mina näen vaeva ja ei kavatse nii kergelt alla anda. Ma olen leidnud viimaks oma õnne.

Täna olin jälle kodune. Palavik ei taha kohe kuidagi ära minna. Maige ütles nüüd õhtul, et me ei tohiks seda rohtudega alla võtta ka. Väike palavik võib olla, võitleb haigusega. Ehk selleks polegi terveks saanud, et palavikku kogu aeg alla võtame ja see ei saa viirusega võidelda. Aga külmetus see olla ei saa, enesetundel pole nagu häda midagi ja nohu/köha/kurguvalu ega midagi ei ole. Seega see peaks olema mingi viirus. Naersime juba et raudselt seagripp! :P

Vaatasin suurest igavusest Harry Potteri uue osa ka ära. Kusjuures peab ütlema, et ma pettusin. Esiteks ei saanud ma väga tegevusele pihta, teiseks oli väga poolikult tehtud ja tuim. Ainus koht, mis hinge läks, oli Dobby surm. Niiet ma ei tea, jätkub see saaga et esimene film oli hea ja järgnevad käivad järjest rohkem alla. Kahju seda tunnistada, sest Harry Potter meeldib mulle.

Homme veel tööle ei lähe, Sirje ütles et tööd vähe ja pigem las ravime end kodus. Firmale ka parem, ei pea meile palka selle aja eest maksma. See selleks...

Igatahes hetkel lähen käin pesemas ära ja siis ronin tagasi diivanile teki alla kuivama. Siis mu kallis paksuke Toots saab kaissu ronida. Ta kurat on palju juurde võtnud ja on päris raske juba :P

Juhe koos, Side lõpp, HALLELUUUJA!

teisipäev, 18. jaanuar 2011

Lõpuks ometi kord on FB -l õigus. Ehk siis FB arust on minu 2011nda aasta Valentin Kaido. Ei vaidle vastu :P

Ja Kersti on ikka päris TUUTEPUNDLIK tädi. :D

Head ööd noored. Mina homme veel kodune, seega hommikul kavatsen nunnult end välja puhata. Õigemini me mõlemad.

Nüüd aga väike Fervex ja magama minek, peavalu on jälle piinamas..

Kurat, nüüd mulle ka needuse peale saatnud :(

18 Jaanuar 2011.

Day 16 – What do you want to happen to your body when you die?

Kuigi ma kardan meeletult tuld, siis tahan et mind tuhastataks. Ja mu tuhk võiks lõpetada mereavarustes, sest merel olles tunnen end kui kala vees.

Kusjuures, ma ei tahaks lihtsalt tuhastamist. Mu suurim soov oleks, et mu viimsele teele saatmine toimuks inglismaal. Kuna olen käinud nii eestis matustel, kui ka inglismaal matustel, siis neid kahte riiki ei anna võrreldagi. Siin tunduvad matused lihtsalt kuidagi tavalised, kuid inglismaal austatakse surnuid väga. Kui siin tuhastatakse inimene ilma kirstuta ning olen kuulnud ka et vahel lausa mitu inimest koos. Siis inglismaal lausa keeldutakse kirstuta matustest/tuhastamisest. See on nende silmis surnu rüvetamine. Samuti on inglismaal võimalik ise valida, mida sa surnule selga soovid lasta panna. On võimalus ka koos kirstuga nn Ürp saada, kui endal midagi sobivat pole võtta. Kogu protsess on meeletult kaunis, kuigi valu see siiski ei vähenda. Algne ärasaatmine toimub matusebüroos, seal on selleks vastav saal. Seal saab viimast korda lahkunuga hüvasti jätta ning siis liigub matuserongkäik kirikusse. Peale Kirstu autosse asetamist, on kombeks teha leinaseisak auto juures. Sealjuures võtavad sellest osa ka matusebüroo liikmed. Kirikusse saab valida kaks laulu. Esimese saatel viiakse kirst autost altarile. Kirikus enam kirstu ei avata. Siis peab keegi omastest kõne ning kõne lõpus vajutab nuppu kõnepuldi kõrval. Siis tuleb teine laul, mille saatel lähevad külgkardinad kirstu ees kokku ning lahutavad meid lahkunust igaveseks.

Minu arust meeletult hea, et inglased suudavad selle valusa päeva siiski meeletult südamlikuks ja ilusaks teha. Just nii tahaks mina, oma viimsele teekonnale minna..

Täna oleme Kaidoga mõlemad siiski kodused. Mu enesetunne oli hommikul alla igasugust arvestust. Ning kuna ilmnes, et mul on palavik ka, siis otsustasin koju end ravima jääda. Muidugi uuesti magama jääda oli suht võimatu. Pea lõhkus otsas ja ei suutnud leida õiget asendit. Peale tunni ajast vähkremist suutsin veidiks ajaks siiski uinuda. Siis sõime Kaidoga ning nüüd vedelen teki sees diivanil ja kirjutan blogi.

esmaspäev, 17. jaanuar 2011

17 Jaanuar 2011.



Day 15 – Do you believe in regrets? do you have any terrible ones?

Usun ikka kahetsusse ning olen ka ise kahetsenud. Kuid midagi sellist jubedat ja suurt siiski pole, mida kahetseda. Luukered kapis puuduvad :)

Täna oli jälle pikk ja tüüpiline tööpäev. Õnneks sain 933 poldi kleepsud tehtud ja Pärnusse ära saadetud. Ja naised said vahelduseks veidi pakkida, enamujaolt Kipsikruvi pooltoodet. Lõuna ajal sai siis Lianat õnnitletud ja kooki käidud söömas, ta on päris hea kondiiter. :)

Lõunasöögile jõudsime alles peale 1te päeval natuke, tavalise poole 12 asemel. Raimond pani alla heade mõtete tuppa arvuti ka üles, nüüd saavad poisid oma netiskäimis tunge seal rahuldamas käia.

Homme Kaido tööle ei tule, no ei saa sest haigusest me kumbki võitu ja palusin tal end koju ravima jääda. Tööl ikka saab külma juurde ja ei saagi terveks. Küll ma ka kodus paraneda saan, siis kui on õige aeg. :)

Ehk siis Erki võtab meid hommikul peale ja eks näis mis tööl toimuma saab. Õnneks hetkel vähe tööd ja küll me hakkama saame. Kaido ei ole nii asendamatu inimene õnneks või kahjuks. See selleks..

Enne tegi Gerli mulle üllatuse. Sadas maja ette ja helistas et tule nüüd õue, mul on vaja sinuga kohe korraks rääkida. Muidugi "korraks" oli kergelt üle kolmveerand tunni, kuid mida see ikka loeb. :P Igatahes sain selgust igasugu asjades ja samas olen veel rohkem segaduses.

Haha, VÄIKE NÕID :D ( Gerli mõistab, rohkem rääkida ei saa, sest muidu ta lööb mu maha.:D )

Igatahes, kraadisin end just ja temperatuuri on 37,3, just nagu Kaidolgi. Peaks varsti kuuma vanni ronima veidiks ning peale seda Goldrexi jooma ning sooja teki alla ronima. Kas pole mitte HEA idee? :)

Igatahes kullatükid, olge tublid ja hoidke ikka rõõmsat meelt :)

Edit : Unustasin lisada, et nägin unes Merlini emmet. Põrkasime kokku ja tal oli vaja mingi suurem summa poes ära raisata. Ütles, et endale midagi välja valiksin, et ta ostab selle ära. Alguses valisin mingi kaustiku moodi asja, kuid siis märkasin loomapoodi. Mulle meenus, et olin oma Tsintsu paar päeva enne seda sinna millegipärast müüki viinud. Läksin siis ta puuri juurde ja vaesekesel oli küll kõrge puur, aga mitte ühtegi korrust. Lisaks märkasin et talle oli söögiks pandud VÄRSKE loomaliha. Sõimasin müüjal näo täis selle eest, hakkas hullult vabandama et oli jah, nüüd meenub. Siis võtsin Juku sülle ja kõndisin poest välja. Edasi läks absurdseks ära värk ja ma isegi ei mäleta enam, mis seal toimus täpselt.

pühapäev, 16. jaanuar 2011

16. Jaanuar 2011.

Day 14 – Do you believe in aliens?

Ei ja jaa. Enne, kui ei ole nende reaalselt olemasolu kinnitatud või ümber lükatud, niikaua ei oskagi seisukohta võtta. Kuigi raske uskuda, et me siin maailmaruumis üksinda eksisteerime.

Täna ärkasime natuke enne 11 üles. Kõik kohad olid juba kanged ja uni läks ära, valgus ka segas. Reaalne märk, et peaks pimendava ruloo muretsema.

Unes nägin igasugu imelikke asju. Üks unenägu oli selline, et Lauri tuli külla. Kuna ta on elektri asjades tark siis küsisin talt nõu, et kas selle laelambiga annab midagi teha. Ehk siis kas saaks panna ta kahe erineva lülitiga tööle, et kõik 4 pirni korraga ei põleks vajadusel. VÕi siis muretseda reguleeritav lüliti. Ei mäletagi, mis vastuseks sain. Järgmine hetk mida mäletan, oli see, et Lauri ja MAILI magasid meie voodis? Siis jäi mu pilk pidama Lauri külje peal. Kusagilt oli välja ilmunud heledavärviline tsintsiljatüdruk, nii 5-6 kuune noorukene. Asjatas seal Lauri külje peal rahulikult. Püüdsin ta siis kinni ja tulin temaga suurde tuppa. Ta oli üllatavalt rahulik. Kookisime tagant toast siis suurema tühja küülikupuuri välja ja panime ta sinna sisse. Kuna kell oli pool 12 läbi öösel, siis naabreid segama ei läinud. Arvasime, et see on naabrite tüdrukutirts ja kuidagi mingi augu kaudu meile pääsenud. Okei, plika puuri ära pandud ja naasesin magamistuppa. Kuna Kaido ei teadnud, kuidas see neiuke meile pääses siis võtsin tal kratist kinni ja tõstsin ta pesuväel koridori. AIIII kui hea oli :D

Siis unenägu vahetus. Nägin unes et sõitsime Rootsi Gerliga kahekesi. Laev oli mingi imelik. Me saime kajuti kuskil vip osas. See oli suur ja kolme!? suure kaheinimese voodiga. Kaks dušširuumi oli ka. Üks käis ilusti lukku ja teisele käis ainult kardin ette. Gerli oli kinnises pesemas ja läksin end siis sinna lihtsalt kardinaga dušširuumi pesema. Mingi ~13-14 aastane tatikas tuli luurama mind. Sai mult vastu hambaid rsk. (Küll ma olen alles vägivaldne). Ja siis järsku olime me juba teel Stockholmi kesklinna bussiga. Siis lõppes uni ära..

Viimane uni enne äratust viis mind aga inglismaale. Mingisse tundmatusse linna, kuhu ma veel jõudnud pole. Igatahes mu perekond ei elanud inglismaal, õde oli koos meiega ekskursioonil. ( Siin oli Kaido ka koos minuga). Meil oli lahe hotell, aga see oli millegipärast kusagil äärelinnas. Igatahes kolasime linnas ringi ja oli kokkulepe, et kell pool kuus võtab buss meid kesklinnast peale ja viib meid lennujaama. Kell neli avastasime et ups, meil on juba päris kiire. Võtsime siis takso, Merle tuli koos meiega, ning vurasime siis hotelli poole. Seal palusin taksojuhul oodata, kuni me ära käime. Tormasime siis hotellituppa ja visksime asju kotti. Mõtlesime veel, et mida shampoonidega teha. Kuid jõudsime järeldusele, et paneme pagasi alla. Igatahes siis vurasime alla tagasi. Maja eest leidsin kaks autot katuse peal. Punane Bmw ja tume Mersu. Katuse peal ja ninapidi koos, väga müstiline. Igatahes siis avastasin, et kell on juba 5:20.. edasi ei tea mis sai, sest ärkasin üles.

Vot sellised toredad unenäod mul.

Täna üritas Kaido mind ära tappa. Soolas riisipudru meeletult üle. Ei tea, kas ta on väga armunud, või on tal muud kurjad plaanid. If u know, what i mean Gerli. :P

Igatahes suured tänud Hannale mu blogi muutmise eest! Olen sulle kalli nüüd võlgu :*

Terveks pole ikka saanud, loodame siiski, et paranen kiirelt.

Nüüd aga tuttu, head ööd!

Musimusi :***

laupäev, 15. jaanuar 2011

15 Jaanuar 2011.

Day 13 – Do you think there should be an age to get tattoos/piercings without the consent of a parent?

18 on piisav vanus. Paljud kolivad/on kolinud selleks vanuseks juba kodust välja ja seega on võimelised otsustama ka selliste küsimuste üle.

Eile sai siis Arenal käidud. Teatud seltskonda ei tõmmanud meid miski, tsillisime KaioMarioGerliMarianne seltskonnas. Rääkisime juttu ja naersime ja värki. Teine seltskond kõndis meist muidugi mööda nagu postist, kuid ausalt öeldes oli/on mul täiesti pohhui. Vahepea tuli Maily ka hullu sõpra mängima, tema üle sai muidugi kõvasti naerda. Lõpuks poole 1 ajal hakkasime kodu poole sättima. Võtsime Mati ka kaasa ja viskasime koju ära. Kodus kerge arvutiring ja tuttu ära.

Täna ärkasime 11:20 paiku. Uni oli lihtsalt niiii magus. Muidugi oli isa meile mõlemale juba helistanud. Kaido helistas isale tagasi, kuid isa ei saanud rääkida. Läksime siis kööki sööma. Peale seda vedelesime teleka/arvuti ees, kuni isa helistas ja rääkis et neil seal kohutav õnnetus juhtunud. Igatahes isa pidi koju sööma minema ja siis helistama. Lõpuks kahe ajal saime end riidesse pandud ja läksime välja, kus isa meid juba ootas.

Tuli välja, et nende maja juures (Nõmme tee Maxima), aeti üks vanem naisterahvas alla. Suur kaubaauto üritas pääseda Maxima laoukse juurde, kuid lumi ja teised autod takistasid. Hakkas siis tagurdama, taga oli olnud naisterahvas kes ühe meesterahva sõnul oli astunud eest ära lumehange otsa. Kuid õnnetul kombel oli vist libisenud ja otse veoki rataste alla. Veok oli vist üle sõitnud, silmapilkne surm naisel. Igatahes kohutav õnnetus ja meeletult kahju. Kuid hetkel tuleks asja võtta nii, et pigem õudne lõpp, kui lõputu õudus. Pigem silmapilkne surm, kui pikk piinlemine hiljem haiglavoodis.

Igatahes võtsime siis suuna Järve selveri poole. Kerge poering, kust ostsin endale küpsiseid ja sokolaadi ning võtsime suuna Kaurile külla. Kaur on meil nüüd lambakasvataja. Igatahes oioi kui palju kisa lambakeste suust tuli. Lausa naljakas oli, kuid samas nii armas. Toredad loomad ja iga üks nii erineva hääletämbriga. Sain lambaid paitada ja sain pisikest tallekest ka paitada. Vaevu päevane pisike olevus. Tal oli kaksik ka olnud, kuid see kahjuks läks parematele jahimaadele. Ja siis seal olid kitsed ja üks uskumatult armas kitselaps ka. Mustavalge kirju ja ülipisike. Tema oli siis kolme päevane. Kitselapsi on kahjuks aga kuskil 8 juba lahkunud. Vana kits ei võta omaks ja surevad nälga, või on lihtsalt liiga nõrgad. Ja siis seal olid veel kanad, keda sain ka paitada. Lambaid kuskil 350, kanu midagi üle 200. Kitsekesi oli peotäis - paarkümmend ehk. Tõeline loomaaed. Kujutan ette, mida vaene perelaps tegema peab, kui koolis koduloomade nimesid kirja peaks panema. :D Siis saime Kauri kahele kiisukesele pai teha, ta elamise üle vaadata ja koju naasta.

Kodus tegime süüa ja nüüd oleme niisama. Täna söögiks siis makaronid hakklihaga ja kokaks muidugi Kaido! Mustmiljon makaroni sõime ära! Hetkel passime teleka ees ja varsti kobime tuttu.

Tegelikult on mul kahju, et eestlased nii palju joovad. Sest joomine on nende kindel surm. Esiteks siis näiteks see Tartu noormees, keda isegi selgeltnägija Sergei üritas leida, kuid ebaõnnestus. Jõi ennast täis ja arvatavasti komistas emajõkke. Leiti alles päris kaua aega hiljem. Siis see Kareda valla mees, kes tuisus kaduma jäi - jällegi joonud. Arvata võib, et kevadel kusagilt lumehunniku alt laip leitakse. Ei tea, kas komistas kuskil ja ei jõudnud tõusta või väsis ja vajus kusagile magama. Ja siis nüüd see noormees, kes pubist välja visati ja kaduma jäi. Ei imesta, kui temagi kusagilt lumehunnikust kevadel leitakse. Oli joogine ja kakerdas ja komistas kuskile. Inimesed, jooge vähem. Mille jaoks sellist jama vaja on, ma ei mõista.

Lisaks on mul kopp ees sellest poliitikast ja selle pärast kaklemisest. Igal ühel on oma arvamus, aga milleks seda teistele peale suruda? Ühe arust on üks inimene m*nn ja teise arust teine, mida siin vaielda? Ma leian, et igal ühel on õigus oma arvamusele ja päris õiget arvamust siin ei eksisteerigi. Milleks selle jama pärast kogu aeg vaielda, kui see muudab aina kibestunumaks teid ennast.

Täna ujälle palavik, ei taha kuidagi mind rahule jätta.

Lõpetuseks midagi naljakat ja midagi meeldivat. Enjoy :)




Muideks, milline kolmest on teie meelest parim?








Head ööd!

reede, 14. jaanuar 2011

Miss u so much..


I miss you,
I miss the loud music coming
from your room,
I miss the warmth of knowing
You’re just a call away,
I miss the way we fought and
played,
I miss seeing your big bright
smile,
I miss getting kicked out of
your room,
I miss seeing you here and
there,
I miss cooking you breakfast
lunch and dinner,
I miss hearing you come in
at night,
I miss making you wear your
seat belt,
I miss holding your hand to
pray,
I miss your smell,
I miss you with all my might,
I miss the way we would fight,
I miss my brother,
I miss my friend,
I miss you I love you and that's
THE END!




From day one,
without knowing it,
I loved you with all my heart.
As I grew older I looked up to you and to no other.
Yes, we fought many of times but you supported,
and encouraged me in everything I did.
You were my best friend and my hero.
At night I miss the sound of your music,
I miss you climbing through the window when you were late.
I miss your comfort and the way you made me feel safe.
I miss our nonsense arguments and all our wrestling matches just to pass time.
I like to remember our times together good times and the bad.
I regret the times I yelled at you when you were only trying to help,
but you know I only did it because you did it to me.
I wanted to do everything you did,
because I wanted to JUST like you!
I miss your smile,
and I miss the way our room smelt of your cologne.
But most of all I miss your reassuring hugs and playful kisses.
I wish I could go back and tell you how I felt,
tell you that I really need you no matter what I said.
I kept your favorite sweater and wear it every time I miss you
like I did when I was little.
I will always love you no matter how long its been,
since the day your life came to an end.
I miss my big brother.


Igatsen Sind NII väga kallis vennaraas...

14 Jaanuar 2011.

Day 12 – What do you think about bisexuality?

Samasugused inimesed nagu heterod ja Gaydki. Ja nii kaua kuni nad mind torkima ei hakka, ei huvita mind üldse, millise orientatsiooniga nad on.

Rääkisin täna Sossuga jälle üle pika aja. Ta oli üllatunud, et ta blogi ikka aegajalt loen, ta ei teadnudki. Veidi kiusasin teda ja rääkisime minevikust, olevikust ja tulevikust. Üllatavalt mõnus ja rahulik vestlus oli. Lisaks suutis ta mulle nii armsalt öelda :

[13:02:27] aless: a tead
tahtsin sulle tagant järgi öelda
[13:02:41] aless: et sul on ikka äärmiselt hea iseloom

Täna oli vaba päev ja sain vedeleda mõnuga. Ärkasime 10 ajal hommikul. Poole nelja ajal läksime lõunaund magama ja kell 6 jälle ärkasime. Nüüd Kaido teeb süüa ja mina kirjutan blogi kiirelt ära. Ja siis läheme arvatavasti arenale. Kui kõik plaanipäraselt läheb muidugi. Mocc sai välja selleks nvseks ja Arenal on mingi lauamängude õhtu.

Täna mängisime Gerliga jälle piljardit. Õnneks saime ilusti mängida. Ja siis väike Yatzy, kuid siis kadus Gerli ära jälle ja mäng jäi lõpuni mängimata.

Nüüd lähen käin pesemas ära ja siis vast saab süüa juba, nämmnämm.



Nii vahva laul. Nüüd seda kuulates tuleb meelde, et peaks isale siiski selle plaadi ka kirjutama. Originaal läks katki, aga mul on arvutis olemas see plaat. :)

Vapustav..

neljapäev, 13. jaanuar 2011

13 Jaanuar 2011.

Day 11 – What do you think about prostitution? Should it be legal?

Igaüks seksigu, kui palju tahes ja kellega tahes. Aga raha selle eest saada on tõsiselt väär. EI poolda seda ja legaliseerimise poolt pole ka.


Igatahes täna head nimepäeva Illarile ja Hillarile.

Täna oli selline pikk tühi päev. Venis nagu tatt. Naised hommikul olid veel mõned pakid saanud pakkida ja siis tõi Erki neile karbid ette. Aitasin ka mõned karbid korda teha. EHk siis teisi sõnu kraapisin kleepsud maha, et saaks uue kleepsu peale panna ilma karpi vahetamata. Muidugi suutsin parema pöidla siseküljele mõnusa haavandi tekitada.

Kaimar vist solvus mu peale, aga mul on ausalt öeldes p*hhui. Tüüp käib ja seletab koguaeg midagi, segab meie tööd ja aru ei saa, et arvutis on keelatud käia. Ütlesin talle siis, et kui tal nii igav on siis ta võib minna vetsu pihku ka peksma. Selle peale kõndis minema ja enam ei rääkinud minuga. Aga Martinile kaebas ära, Martin muidugi irvitas mõnuga.

Sain ühe lehekülje täie kleepsusid ka tehtud ja teise kontrollitud. Esmaspäeval Kaido teeb labeli tekstid neile ära, siis saan järgmise lehekülje ära printida ja ülejärgmise kontrollida ning puudu olevad Kaidole anda jne.. See seadete muutmine on paras tüütus. Aga õnneks on algus tehtud ja edasi läheb asi juba libedamalt.

Täna see kuradi printer muidugi jamas mõnuga, millegipärast tundub, et Printeril jääb mälu väheks kohati. Aga Raimond ütles, et selle vastu ei saa hetkel midagi teha ka. Ja ElektriRocklega õppisin täna jälle tegutsema.. või noh, pigem harjutasin veidi veel.

Ja siis tuli 2 ajal päeval Jürilt uudis, et ulalalaa, homne päev kõigil vaba, kuna tööd ei ole. Eks naised esmasp jätkavad oma karpidega ning siis edasi kipsikruvi ja ehk saab midagi veel. Aga vähemalt saab homme välja end magada, ei mingit enne 7set ärkamist!!!!!!!!!!

Nüüd õhtul mängisin Playgays jälle üle pika aja, nüüd kohekohe lähen üritan Gerliga seal piljardit veidi toksida. Ja siis magama.

Ps. Mees on armas, oli nõus enda õlle mulle annetama ja siidri ise jooma. Mis teha, kui pirni oma mulle vastu hakkab. Õlu on hääää..




Jumaldan selle laulu algust. PÕMM :)

kolmapäev, 12. jaanuar 2011

12 Jaanuar 2011.

Day 10 – What do you think about straightxedge?

Elu liiga keeruliseks ka ajada ei saa. Ja kõike enda jaoks keelata ei saa. Elame me siiski vaid korra elus ja iial ei tea, millal see elunatuke võib otsa saada.

Me oleme ikka veel haiged. Kaidol oli viimati 37,5 kraadi palavikku ja minul 37,3. Huvitav, millal palavik meid lõpuks oma kammitsaist vabastab. Kaido jõi just Goldrexi ja sõi sibulat, sest küüslauk on otsas. Loodab ikka terveks saada. Eks see on see sisteri laos käimine tööl pidevalt. Suht õhukeselt siiski riides ja sisteris pole mingit soojendust... paraku. Lisaks on sealne kaldtee nüüd meeletult libe ka. Nägin hommiku poole kuidas Erki oleks äärepealt kukkunud ja Kaidol oligi õnnestunud päeval millalgi kukkuda seal samas. MASENDAV see libedus ja jää.

Muidu oli täna jälle suht närvipinget tulvil päev, kuid siiski rahulikum kui eile. Sai vähemalt normaalselt tööd teha, ilma igasugu kismata. Loodame, et asi jätkub niisamuti. Ja ma loodan, et Sirje leiab siiski midagi veel, millele tootmisplaani teha. Kardan, et naised poleks nõus jäämagi vähesema raha eest karpe ümber tegema.

Ma pean lähiajal naeltüübli riiuli korda tegema, abivahendite riiuli korda tegema ja suutma valmis teha see piiblitäis kleepse. Lisaks muidugi ei tohi ära unustada homme hommikul umbes 4 tuhandet kleepsu, mida Sergei mult ootab.. Juhhei.



Lõpetuseks siis täna see kaunis pala teie kõrvade paitamiseks. Ikka veel jumaldan...

Ps. Kaidol temeperatuur alla 37 isegi hetkel, see on küll hea.

HEAD ÖÖD!

teisipäev, 11. jaanuar 2011

11. Jaanuar 2011.

Day 9 – Pro-life or prochoice?

Nii üht, kui ka teist. Alati ei saagi valikut teha või elu peale kindel olla. Segane värk aga mina sellele küsimusele õieti vastatas ei oskagi.

Täna oli jälle pikk, närviline ja väsitav päev. Draamakuningannale tahaks pommi alla panna. Oi homme hakkab alles nalja saama. Lisaks pani i-le täpi veel enesetunne, mis oli alla igasugust arvestust langenud lõunaks. Kuidagimoodi pidasin siiski õhtuni vastu ning kimasime kiirelt koju.

Panime täna puhkused ka paika ära. Kevadel 2 nädalat ja sügisel 2. 1 nädalast pole midagi kasu, ei puhka üldse välja end. Ja muul ajal, kui väga vaja, siis saab kanäiteks mõne reede vabaks võtta ja tekitada niivisi pikk nädalavahetus. Suvel, kui koormus kõige suurem, on arvatavasti seda vaja ka. Igatahes vähemalt võimalik nüüd reisi ka vajadusel planeerida. Pere juurde, või siis koos perega kusagile välismaale.

A mul pliksid on nunnud ikka. Mängisime msnis Aliast ja jäime lõpuks viiki. 3-3-3.
Nad norisid mind sellepärast, et pakkusin kaelkirjakust väiksemaks loomaks elevanti :(

Igatahes vean oma tõbise perse nüüd teki alla ära, head ööd.
[16:56:22] Illusioon> ma võin nii öelda, et minu jaoks on välimus vähem oluline
[16:56:41] Printsess> Illusioon noh vahet pole, ega ma sisimas ka hea pole :P
[16:56:47] Topelt_Vodka> Illusioon pm õige jh
[16:57:02] Illusioon> selles sa eksid Printsess
[16:57:07] Illusioon> kõvasti kohe
[16:57:08] Printsess> Illusioon, näh
[16:57:20] Printsess> Illusioon, kuidas nii ????
[16:57:48] Topelt_Vodka> aga ma saan kohe teada kas on või ei ole rannavalve ümber sul Printsess
[16:57:53] Illusioon> sest sa oled pm üks positiivsemalt meelestatumaid inimesi keda ma tean, mis sest et sa sisimas ei pruugi ise niimoodi tunda
[16:58:44] Printsess> Illusioon, ehh..
[16:58:45] Illusioon> sul ei pruugi olla modelli välimus, aga see eest on sul kuhjaga hingeilu (mis on tähtsam )

esmaspäev, 10. jaanuar 2011

Tuhkatriinu lugu.

Tuhkatriinu on juba 95 aastat vana. Selja taga on pikk, õnnelik elu
nüüdseks juba vanadusse surnud printsiga. Nüüd veeretab Tuhkatriinu oma
viimaseid elupäevi õhtusse enamasti verandal kiiktoolis istudes,
silitades suurt kõutsi, oma ainukest seltsilist.

Ühel päeval istub ta taas verandal, kass süles, kui ilmub haldjast
võõrasema, keda Tuhkatriinu pole üle seitsmekümne aasta näinud.
Tuhkatriinu rõõmustab taaskohtumise üle väga, kuid veel rõõmsamaks saab
ta siis, kui võõrasema lubab tasuks elu jooksul tehtud heategude eest
kolm tema soovi täita. \”Tead, võõrasema,\” sõnab Tuhkatriinu, \”prints oli
küll hea mees, aga vilets investeerija. Ma elan praegu oma pensionist
ja tulen vaevu ots-otsaga kokku. Tee nii, et oleksin pööraselt rikas.\”

Haldjas viibutab oma võlukeppi, sähvatab silmipimestav valgus ja
Tuhkatriinu istub puhtast kullast kiiktoolis.

\”Mis su teine soov oleks, kallis Tuhkatriinu?\” pärib haldjast võõrasema.
Tuhkatriinu heidab pilgu oma kortsulistele, pahklike liigestega kätele
ja kuivetule kehale ning soovib, et võõrasema ta taas nooreks ja ilusaks
teeks.
Vaevalt on ta selle soovi kuuldavale toonud, kui taas valgus sähvatab ja
Tuhkatriinu tunneb, kuidas ta nahk sileneb, juuksed tihenevad, rinnad
pringiks muutuvad… Ühtlasi ärkavad temas ka tunded ja ihad, mis on
talle juba aastakümneid võõrad olnud.
Kui võõrasema siis tema viimast soovi küsib, palub Tuhkatriinu pikemalt
mõtlemata, et võõrasema muudaks tema kassi ilusaks nooreks meheks.

Haldjas kaob eredasse valgusesse ja seni hirmunult nurgas kükitanud
kassiga hakkavad toimuma hämmastavad muutused. Õige pea seisab nurgas
piltilus pikk noormees, nägusam, kui ükski meesmodell eales on olnud.

Tuhkatriinu on lummatud. Tal jääb lausa hing kinni, kui mees, kes alles
mõni hetk tagasi oli kass, naeratades tema poole astub.

Mees kummardub Tuhkatriinu kohale, põimib oma kuldpruunid lihaselised
käsvarred ümber naise piha ja sosistab tasa, nii et tema hingeõhk vaevu
Tuhkatriinu põske riivab:

\”Noh, mu kallis, nüüd on sul kindlasti kahju, et sa mind kastreerida
lasid…\”:):):):)

Hansuke..

Hans says:

yooo siku kes joob iga päev bensiini ja nuusutab kala peale ja käib chillib Balti jaamas parmudega, kes röövib poode, kes vägistab väikseid poisse, kes nalja ÜLDSE ei mõista ja on ekstreemselt vägivaldne ja lugeda-kirjutada hui oskab.

tere ka sulle kallirull :D

Hans ütleb:
elas kord üks siku
tal oli vinge tiku(pakk)
rohkem riime ma ei tea
ole minu vastu hea

“sikukene, mu juustu-hakkliha pallike idamaiste vürtside ja pohlakastemega :D ”

Hans : Siku kalli on tervisele kahjulik.

Eriti meeldib Hansukesele rääkida unejutte peeretavatest mesilastest ja roosa käekotiga mööda linna kõndida. Aegajalt helistab mulle paanikas, et talle pandi reidis üks ja mida ta nüüüüd tegema peab. Muidugi seda kõike maru tõsise häälega. Raske on naeru pidada.

Ühesõnaga üks kuradi muhe kutt on, kadestage.

10 Jaanuar 2011.

Day 8 – Do you think any drugs should be legalized? Do you think there should be an age for drinking?

Narkootikumid tuleks üldse ära hävitada. Nad ei too kunagi midagi head, ainult halba ja kurjust. Niiet mitte mingil juhul ei poolda narkootikumide legaliseerimist!

Joomisega on pisut teised lood. Kuid ei poolda ka joomist. Vanusepiiri tõstmine arvatavasti ei muudaks midagi. Praegugi saavad 13-14 aastased poest vabalt alkoholi kätte. Alati leitakse võimalus. Iseasi, kui leitaks võimalus tõestamaks seda, et alkoholi joomine ei tee sind teps mitte lahedaks ja rikud vaid oma noorust. Kahjuks sellest saadakse aru alles hiljem, kui pöördumatu kahju on juba tekkinud. Olgu siis tervise, suhtluse, perekonna või mõne muu tähtsa teguri tõttu.

Tänane päev oli väsitav, nagu ikka. Hommikul ärgates meenus mulle, et unustasin Vilvele tööd ette panna. Harjusin juba ära sellega, et ta puhkusel on. Õnneks ta ei olnud pahane. Oli ise ka töö kätte saanud ilusti. Jooksin tööle jõudes kohe sinna, vaatasin üle et neil töö ja kotiotsad/kleepsud olemas oleks ja sain südamerahus lõpuks oma hilinenud kohvi nautida.

Sain täna jälle hunnikus tööd ette panna ja käsulehti jälle ise teha. Sain homseks ka hunniku tootmisplaane, niiet saab tore olema. Lisaks pean millalgi üritama ka piiblitäie (14 lk) kleepse ära teha. Igal lehel on ikka paarkümmend kleepsu vähemalt vaja teda. Oi Ralf jääb mulle palju võlgu.

Lugesin enne oma vana blogi veidi, uskumatu.. tundub, et mu blogimisvaim on mind maha jätnud. Oli alles siis mul palju viitsimist blogida. Ja uskumatu millised pikad jutud. Peaks vist need ümber kopima ühte kohta.

Igatahes kehatemperatuur on 37,3 ja enesetunne pole just parimate killast, niiet viskan pikali ära.

HEAD ÖÖD KULLAKESED!

pühapäev, 9. jaanuar 2011

9 Jaanuar 2011.

Day 7 – Do you want to get married and/or have kids?

Tahan mõlemat, nagu naised tavaliselt ikka. Täpsemalt sel teemal ei räägi, pole vaja kõigil teada.

Igatahes eile jäi asi sinna pooleli, et suundusime Sihisse. Sinna jõudsime, siis Miku jooksis meile vastu ja musitas peaaegu pooleks. Henry vedas ka oma kondid alla ning Rein niisamuti. Siis ilmus Kix kohale. Istusime mõnda aega neljakesi toas ja mängisime lauamängu "Mees, kes teadis ussisõnu". Kaido vaatas pealt. Mingi aeg käidi väljas suitsul ja siis tulid Liisu ja Kati tagasi. Mängisime edasi. Esimese mängu võitis Henry. Räägiti juttu ja siis mängisime veel ühe mängu. Liisu oli ka see kord mängus. Mina tegin pähe teistele seekord, algaja õnn. Siis liikusime meie kodu poole ära.

Enne kiire käik Järve selverisse, ostsime süüa. Ja kuna kõhud olid tühjad siis käisime RÄÄGU PESAST läbi. Ma ostsin TOPELT RÄÄGUPESA BURKSI. Nomnom, kui hea oli. Ja siis koju, väike jutuajamine Gerli ja Hannaga jälle ja uneaeg.

Täna ärkasime siis poole 9 ajal. Muidugi sai veel voodis vedeletud ja mulisetud. Lõpuks 9 ajal ajasime end püsti ja hakkasime kiirelt asjatama. Väike hommikusöök, teistele väikesed kõned ja riidesse. Viimased asjad kokku ja minek muraste poole. Murastes läksime siis kõigepealt tuppa, Etu ja Urmo pakkisid end veel kokku. Sain nende tibiga tutvust teha niikaua. Uskumatult armas kutsikas. Selline asjapulk, pesi mul näo nii puhtaks ja siis üritas nina otsast hammustada ja lõuga niisamuti. Ehtne komposter oma teravate hammastega. Aga imearmas ja imepisike, mu Pitsu on ka suurem. Kutsu musitatud ning oligi aeg autosse istuda ja haapsallu sõita.

Keilas tegime statoilis peatuse ning ostsime võileivad, suure nestea ning suure paki krõpsu. Ning sõitsime siis edasi. Saabik oli meist juba tükk maad ees, kuid püüdsime nad veel kinni. Jõudsime haapsallu, siis statis jälle peatus. Vetsus käik ja väike vestlus ning suundusime jäärajale. Võtsime kohad sisse raja sisekülge, just sinna kust olid hästi näha finish ja kaks käänakut. Üks bemm sõitis end täiega lumme kinni, põhja peale ilusti. Õnneks saadi ta välja peale jamamist. Päris paljud autod surid välja, sest mootorid said märjaks. Paar tükki lõpetasid lumes. Üldjuhul oli sõit päris tore ja meie jäime igatahes rahule. Seltskond oli ka tore, ehk siis Urmo ja Etu. Teistele meie seltskond ei kõlbanud ja nemad veetsid teisel pool rada oma aega. Nemad lahkusid ka varem, meie jäime lõpuni vaatama. Lõpus olid jalad päris märjad, kuid autosse jõudes sain jalad teki sisse mässida ja märjad saapad taha visata, niiet hea oli olla. Siis võtsime suuna jälle stati peale. Lõhe-muna võikud, kohv piima, rohke suhkru ja valge sokolaadi siirupiga ning vetsutiir. Ja siis sõit tagasi HArjumaa poole.

Kõigepealt tuli peatus murastes, saime veel tibinat veidi imetleda ning siis tagasi koju.

Igatahes paksuks läinud nuudel ja paksuks läinud sardell sobivad omavahel hästi. Keegi saab suurepärase lõunasöögi!

Igatahes lähen topin oma väsinud pea nüüd padjale ja sätin end maailma kõige tähtsama inimese käte vahele. Imeilusat ööd kõigile!

laupäev, 8. jaanuar 2011

8 Jaanuar 2011.

Day 6 – What are your views on love? Do you think it’s real? Do you think we only experience one love per lifetime? Does everyone have a soul mate?

Ma usun armastusse kahe inimese vahel. Kuid armastust ei saa eksisteerida vaid ühelt poolt, seda nimetatakse armumiseks mitte armastuseks. Armastus eksisteerib vaid kahe tõeliselt pühendunud inimese vahel, kes rajavad koos teed tuleviku poole.

Ei usu, et suudame armastada vaid ühe korra elus tõlislt, küll aga usun sellesse, et iga armastus on väga eriline ja meeldejääv. Ja esimene armastus on see, mida ei unustata.

Ja iga üks leiab kindlasti oma elu jooksul hingesugulase. Kes varem ja kes hiljem.


Eile oli tore päev. Ärkasime rõõmsalt kolmveerand 7, kiire söök ja pesemine ning siis uksest välja. Puhastasin autot, kuni Kaido prügi ära viis. Siis võtsime suuna laagri poole. Seal paar sõna lobisesime isaga ja kell 8 hakkasime maasturiga tööle sõitma. Viisime Golfi isale, et isa käiks päeval sellega remondis. Roolilatiga oli mingi jama, Kaido tahtis täpsemalt teada mis seisus see on ja palju läheb remont maksma. Igatahes maasturiga oli haige sõita. Tõmbas aga külge ette ja koha pealt ei saanud minema. Tööle jõudsime lõpuks 8:15 vist, õige pisut hilinesime.

Tööle jõudes läksin tegin kohe kohvi, et joon tassikese ja asun siis kohe tööle. Sain vaevu kaks lonksu võtta, kui tuli Tauno paluma, et kas saan talle kleepsud ära teha. Läksin siis panin arvutid tööle ja hakkasin tegema. Muidugi arvutid lähevad tööle ka sada aastat ja tegin Merikesele enne tema 40 kleepsu ära. Tauno jaoks oli vaja 500 tükki teha ja Merike ei saanud ju ka ootama jääda. 40 kleepsu on ruttu valmis ka. Igatahes arvuti ei läinud veel korralikult töölegi, kui juba Sergei tuli neid kleepse küsima ja läks kontorisse kaebama. Ma pidavat juba neljap need kleepsud valmis tegema ja plaplapla. Tuli välja et Taunol oli neljapäeval lausa niii kiire, et unustas ära. Ja mina siis saagu tema pärast vastu pead, pff. Igatahes sain need kleepsud tehtud, kontrollisin et naistel töö olemas ja sain lõpuks oma kohvi ära juua.

Täna ise ei pakkinud. Sättisin naeltüübli riiulit pisut korda ja panin naistele tööd kokku. Vahelduseks on päris tore käia ja õigeid asju riiulitest otsida. Õnneks pani Raimond mulle lõpuks ometi tavalise printeri ka järele. Meie kuldkalake, nagu ta on. Ainult, et tema täidab 4 soovi. Sain endale uue klaviatuuri ka, muud moodi ei saanud tavalist printerit järele panna, aukudst tuli puudus. Aga uus klaviatuur on nii ilus ja uhke. Oli tegelikult Janeki oma aga Raimond võttis ära, ütles et tootmisel läheb rohkem vaja :D Täitsa uus oli veel, kiledki peal. Peale seda Printeri jama kiusasin teda veidi veel. Seoses nende 14 lehekülje kleepsudega. Õnneks saime sellest jamast ka lahti ja kõik korralikult tööle. Nüüd on mul 2 soovi veel jäänud :D

Muidugi meie Draamakuninganna Natali kisendas ja käis jälle kontoris nukrutsemas. Temale tehakse jälle liiga. Saab halvemaid töid ja rohkem karpe ja plaplapla. See selleks, nii mõttetu eit.

Peale tööd käisime siis isa juures laagris. Saime oma auto lõpuks välja. Ja Õnneks tuli välja et roolilatil pole midagi viga, juhhei! Isa näitas meile veel lasketiiru, mille ta tegi saali. Kaido sai siis veidi märki lasta ja mina korra käes hoida õhupüssi. Lasta ei julgenud, liiga hirmus. Peale seda vudisime koju ära.

Kaido tegi siis süüa ja mina pesin nõud. Siis helistas Gerli ja kutsus meid piljardisse. 9 ajal vist liikusime siis lõpuks Pärnu mnt Bambasse. Ma läksin tavaliste suvepapudega, ei olnudki külm ega midagi. Auto on ikka hea asi. Igatahes mängisim toredasti seal. Ma jõin ühe õlle ja Kaido võttis siis mahla. Naerda sai ja tore oli. Korra nägime Kuubikut ka, veidi lobisesime ja siis ta läks oma seltskonna juurde. Poole 11 ajal liikusime ära sealt. Liivile ja Dantule tuli nende "limusiin" ette ja nemad suundusid koju. Siis arvas Gerli, et oleks tore lumehanges püherdada ja muidugi pidi mind endaga kaasa tõmbama. Külm ei olnud aga nalja oli nabani. Siis vudisime autode juurde, tegime tadaa ja iga roju oma koju.

Oli tore ja teinekordki. Nüüd aga riidesse, poodi ja siis nõmmele. Byebye.

reede, 7. jaanuar 2011

7 Jaanuar 2011.

Day 5 – Do you think sex before marriage is okay?

Kui suur on see protsent inimesi, kes süütuna abielluvad? Küsiks hoopis selle peale. :)


Kohe jooksen piljardisse, tegin postituse ära igaks juhuks, kui koju liiga hilja jõuame. Hiljem pikemalt, ciaoo.

neljapäev, 6. jaanuar 2011

6 Jaanuar 2011.

Day 4 – What is your view on gay marriage?

Otsene arvamus on see, et niikaua kuni minu tagumenti ei torgita, ei huvita mind orientatsioon üldse. Omades isiklikke kokkupuuteid võin öelda, et ka teise orientatsiooniga inimesed on sama meeldivad ja samasugused inimesed, kui heterod. Aga lesbide otsesed rünnakud mulle ei meeldi :P

Täna ärkasin suht haiglasena. Päev otsa oli suht imelik olla ja siiani pole paremaks läinud. Äkki hommikul on pisut parem seis.

"Ma võtan viiiiiiiiiiiiiiiina, su terviseks mu RAUD" @ Gerli!!!!!

Igatahes nüüd pessu ja siis tuttu, homme veel üks PIKK tööpäev ees ja siis ongi selle aasta esimene töönädal selja taga.

Tahaks tuludeklaratsiooni täita juba. :P

Mjäu, kurrrrnjäu, ciao!

kolmapäev, 5. jaanuar 2011

5 jaanuar 2011.

Day 3 – Are you proud to be from whatever country you are from?

Muidugi ma olen! Eestlane olla on uhke ja hää. Pole välismaalased ka millegi poolest paremad, kui meie ise. Ja kuigi eesti teeb kohati väga valesid otsuseid siis tegelikult on ta nii väikese riigi kohta niigi suuri tegusid teinud ja läbi löönud.

Tänane tööpäev oli toretore. Pakkisin 324 pakki ja olin muidu äge. Eriti tore oli üks teatud vahejuhtum, millest ma rääkida paraku ei saa/taha hetkel. Natalja korra jonnis jälle kuid tõmbas kohe tagasi ja rahunes maha.

Päeva haripunkt oli see, kui Kaido helistas ISS -i ja sai teada et EGERT ei töötagi enam seal ja meie majal ei olegi hetkel haldajat. Oleme siis juuli lõpust saadik ja sipelgatega hädas. Oleme helistanud nagu lollid. Eelmine haldur lubas asjaga tegeleda ja viimane kord lausa ütles et lähima kuu jooksul peaks tõrje tulema. See oli siis oktoobri alguses vist. Siis mingi hetk tuli välja et opaa, vahetunud haldur. Helistasime talle ja tema polnud kuulnudki. Kaido kurtis siis ära et poolteist kuud juba möödas eelmisest lubadusest ja ikka lahenemist märgata pole. Lubas temagi siis asjaga tõsiselt tegelema hakata ja see oli novembri lõpp või detsembri algus. Rääkis Kaido nüüd seal ISS -is ka jama ära, lubasid tegeleda ja rääkida. LOODAME et äkki siiski hakkab asi liikuma lõpuks.

A Gerliga sain täna kokku. Tulime peale tööd koju, vaatasin simpsonid ära. Siis helistas Gerli ja tahtis Katile külla minna. Tuli võttis mind peale ja läksime sinna aga oh imet, Kati polnud kodus! Musitasime siis Mikut hoovis ja saime Katiga telefoni teel ühendust. Emps oli shoppama läinud paariks tunniks. Niiet Gerli tõi mind koju tagasi ja läks siis Kaio juurde vist :D Igatahes tänks tupsu :*

Ps. Gerli eilne ja tänane blogi ajas mind jubedalt naerma, Kersti vaatas mind kui kuutõbist. Tänan naerukrampide eest :D

Nüüd suppi tegema homseks ja tuttu, ciao :*

teisipäev, 4. jaanuar 2011

4 Jaanuar 2011.

Day 2 – Do you believe in an afterlife? What do you believe happens when you die?

Nii ja naa. Kohati nagu usun ja kohati on see ulme. EI ole suutnud iseendaga veel läbi arutada ning kompromissi leida. A eks tulevik on äkki targem. EI tea mis peale surma saab/juhtub, eks seda ma näen peale enda surma.

Täna oli jälle pikk ja väsitav tööpäev. Tumemust teisipäev, kuid suutsin iseennast ületada. Wippiduu..

Lähen viskan teki alla pikali raamatut lugema, olge musid :)

esmaspäev, 3. jaanuar 2011

3 Jaanuar 2011


Tänu Pruulyle tulevad nüüd järgnevad 30 päeva taas fakte, seekord küll PISUT erinevamad.

Day 1 – Do you believe in God?/What religion are you?

Olen ateist. Ei usu ega kummarda jumalaid ega käi kirikutes. Jah olen kuri ja paha PAGAN. Vahel on küll tekkinud mõte, et millestki on see maailm ju tekkinud, kuid usun pigem SUURT PAUKU, kui seda, et mingi habemik pilvepiiril jalgu kõlgutab ning meil silma peal hoiab. Igal inimesel on omad uskumused, mina olen enda omad ka leidnud. Mis aga ei tähenda seda, et kui keegi jumalat usub, siis ma teda maha teen. Iga inimese oma vaba valik ja seni kuni mulle peale ei suruta, ei huvita see mind.

Täna oli siis esimene tööpäev see aasta ja üle pika "puhkuse". Päris üllatavalt tore oli ja päev möödus kiiremalt, kui arvata võis. Pealt tööd käisime kiirelt Laagris isa juures, saime õunu ka. Siis kiirelt poetiir ning koju. Nüüd vedeleme ja varsti tuttu.

pühapäev, 2. jaanuar 2011

Day 30.



30 days... are you now happier/sadder than at day 1?

Kindlasti märksa õnnelikum, kui arvestada praegust hetke. Polegi muud lisada. Ega see faktide kirjutamine just väga palju juurde ei andnud. Ainult veidi vb aitas meeutada teatud hetkeid ja emotsioone.

Eile oli tore päev. Plaanis oli siis kella kuueks Sihisse sõita. Poole kuue ajal saime kodust välja. Siis kaevasime auto välja ja vurasime poodi. Igaks juhuks, kuna me ei teadnud, kui kaua me nõmmel viibime. Äkki pärast poleks enam jõudnud. Peale seda siis suundusime kiirelt-kiirelt nõmme poole. Hilinesime pisut, jõudsin tuppa 18:34. Aga paar minutit olin väljas ka olnud. Katit ja Kaiot kallistanud ja neile head uut aastat soovinud. Igatahes terve Sihi tänav oli pime. Alajaam oli otsad andnud mingil põhjusel.

Tuppa jõudsime siis sõime kommi ja jõime teed ja naersime niisama. Küünlavalguse romantika! Igatahes juttu oli palju, nalja sai palju ja naerda niisamuti. Siis toodi kook alla. Kuigi kook oleks vb tahtnud veel veidi ahjus olla, siis tegelikult oli see kook siiski ülihea. Seega suur kummardus emmeKatile. Ja kui tee oli joodud, kommid ja kook peaaegu söödud ja me koju hakkasime liikuma, siis VOIlAAA, elekter tuli tagasi. Igatahes siis saatsid emme-issi meid väravani ära ja Gerli-Kaio läksid oma teed ning meie Kaidoga oma teed. Otsejoones koju..

Kodus vedelesime niisama. Sõime vahepeal veel natuke ja mina lobisesin Gerli ja Pruulyga msnis. Teine kordki, aitäh!

Igatahes eilsega jäin ma vägaväga rahule, tore algus uuele aastale!


Ja nüüd siis teeme Kaidoga vaikselt koos süüa. Meil sai täna aasta ja kolm kuud. Kaido ütles isegi teistele ära, et me ei lähe piljardisse sest meil romantiline õhtupoolik kahele. Nii armas :)

Igatahes nüüd lähen kurnan juurviljad ära, valan vahukoore sisse ja lõpuks sulatatud juust, nämmnämmm..

Ps. Täna on Totaalne muutumine kodueri ka, jessss!

Lemmik poisid :)

laupäev, 1. jaanuar 2011

Day 29.

29 - Have you ever regret something?

Olen küll ja eks tuleb neid kahetsemisi ka tulevikus. Kuid samas iga tegu, olgu see siis mind õnnelikuks tegev või kahetsema panev, on muutnud mind just selliseks inimeseks, nagu ma hetkel olen. Igas asjas on alati ka midagi head.

Aga nüüd tähtsamate teemade juurde. Esiteks sooviksin kõigile siis : IMEILUSAT JA KÕVASTI EDUKAMAT UUT AASTAT! Kell 12 saabus meile suure pauguga aasta 2011, Tallinna linn sai kultuuripealinna tiitli ning muutus ka meie valuuta. Harjumist kui palju, meie kõigi jaoks. Loodan, et kõik jäid tänase ööga rahule ja võtsid uue aasta vastu parimate sõprade seltsis.

Meie jaoks oli eile päev tore. Ärkasime ja vedelesime voodis. Siis vedelesime teleka ees, polnud kuskile kiiret ja tahtmist end liigutada polnud ka erilist. Lõpuks avastasime et ups, poole tunni pärast peaks vanaema juures olema. Kiirelt siis riieteotsing ning valmis sättimine. Siis läksime poodi. Kaido jäi autot sulatama maaalusesse parklasse ja mina läksin poodi. Esiteks leidsin ema jaoks ilusa ja praktilise kingituse. Siis otsisin kingikotti, ajuvabalt kallid ikka. Siis võtsin karbitäie salatit ja veepudeli. Lõpuks ka haarasin paki kommi kaasa. Seda sama õkommi, mida Gerli ostis, kui koos poes käisime, Vinkvink. Järjekorrad olid pikad, eelmised ostjad, kes minu ees kassas olid, ostsid kaupa 1869 krooni eest, mõned sendid pealegi. Meeletu, meeletu summa..Igatahes sain ostetud ning ka ühe punase roosi kaasa haaratud lillepoest. Kusjuures müüja unustas kommipaki läbi lasta, pidin selle eraldi maksma.. Oma peaaegu viimaste kroonide eest :P

Igatahes autosse jõudes selgus, et olin ära olnud umbes pool tundi. Ikka nõmedalt pikad järjekorrad poes, mis teha. Helistasin siis vanaemale, et meil läheb veel 10-15 minutit, siis oleme maja juures. Võtsime siis vanaema peale ja kimasime lasnamäe poole. Muidugi ei olnud seal kuskil ühtki parkimiskohta, Kaido lasi meid vanaemaga autost välja ja läks ise parkimiskohta otsima. Meie läksime tuppa. Emal oli kõik ilusti valmis juba. Jüri veel naeris, et me oleme emaga ikka paar parajaid. Tema tuleb oma salatiga ja mina enda omaga. Igatahes andsin lille ja kingituse üle, emal oli hea meel. Kingitus läks eriti täppi, sest ta ise oli tükk aega juba mõelnud et tahaks osta aga polnud raatsinud siiani. Siis tuli Kaido ka ja istusime lauda. Sõime ja jõime ja naersime. Siis näitas ema mulle slaide sellest, kuidas Kaido oli pisipisipisi. No jumal kui armas laps ta ikka oli! Kuue ajal tuli Kaur ka. Siis naersime edasi ja rääkisime ja tore oli. Kaur käis veel pesemas ja ema lõikas tal juuksed ära. Kaheksa ajal tulime neljakesi ära. Kaido, mina, vanaema ja Kaur.

Kauri viskasime teepeal maha, ta vudis koju. Viisime siis vanaema ära ja vurasime Assakule. Tekkis idee minna Gerlit, Kaiot, Haldit ja Intsu kallistama. Viimane võimalus siiski neid veel 2010 aasta sees näha. Jõudsime sinna, siis pidime neid veidi aega ootama. Seni lõbustasin end Volli ja Tiku paitamisega. Nad on ikka nunnukad. Tiku tõusis lausa aia najale püsti, et pai saada. Noored välja jõudsid, siis läksime aeda sisse. Lobisesime veidi ja naersime. Kaio ja Ints võtsid Volli ja Tiku sülle ja nalja oli kui palju. Kaua ei olnud seal, kallistasime kõik ära, soovisime head aastavahetust ja vurasime linna tagasi, meil olid veel joogid ostmata.

Saime sõpruse-tammsaare ristil statoilis käidud, siis vurasime koju. Kodus veidi sättimist veel ja asjad kokku ning oligi aeg tõtata väike-ameerikasse. Seal olid enamus juba alkoholi pruukinud kergelt ja rõõmsas meeleolus. Veidi saime seal istuda, siis noored tahtsid kesklinna Estonia juurde minna. Lasime neil siis jalutada ja läksime ise autoga kesklinna. Saime enne vabaduse väljakut peaaegu bussipeatusesse parkida. Või noh, mõlemad teeääred olid autosid paksult täis, teiste sappa jätsime auto. Kati ja Kata jõudsid ka sinna. Ronisime siis autost välja ja võtsime koos nendega rõõmsalt uut aastat vastu. Kallistasime ja soovisime head uut aastat ja puha. Ilus ilutulestik oli, pole midagi öelda. Inimesed olid kõik rõõmsas meeleolus ja suvalised tulid kokku looma ja soovisid head uut aastat. Mufv jooksis ka mööda ja isegi jõudis mind kallistama. Ja Carlo vaatas mind väga üllatunud näoga ja soovis head uut, nii tore. Karmo ja Annika jooksid ka mööda, aga nad ei jäänud meie juurde pidama. Lõpuks istusime neljakesi autosse, oli plaanis Kati ja Kata mooni tänavale ära visata. Autoga liikuma hakates nägime veel Ufo ära, mis Estonia juurde maandus.

Neiud ära visatud, võtsime suuna Arenale, kus rahvas pidi tsillima. Sinna jõudes oli aga üllatus, enamik olid kesklinna läinud. Choust, Taavi ja Liina mingi tüübiga olid seal. Margit ja mõned veel ja loomulikult Omar. Aga no tühjus.. istusime ja ootasime, sest teised pidid ka tagasi tulema. Lasime rõõmsalt mu paugutajaid väljas. Siis korjasime need kestad kokku ja istusime sees veel veidi. Lõpuks ei näinud enam mõtet seal istuda ja otsustasime korra väike-ameerikast läbi käia ja koju vurada. Kati, Tanel, Triinu ja Meelis tulid välja ja neid sai siis kallistatud ja head uut aastat soovitud. Katiga paar pilti, Kaidoga paar pilti, Triinuga pilt ja siis paar tükki, kus Tanel keksib. Ehmatasin Tanelit muidugi, läksin talle seljataha ja tõstsin ta üles, poiss sai natukene shoki vist. A pole hullu, küll üle saab. Pärast sai korra veel teda tõstetud. Ja siis oligi aeg koju tagasi tulla. Korra käisime veel arvutis, ma jõin oma shampuse ära ja oligi uneaeg.

Kaido oli pm kaine, ühe lonksu siidrit jõi alguses väike-ameerikas ja kodus võttis kaks lonksu shampat. Mina jõin väike-ameerikas oma väikese siidri ja üle kolmveerand pudeli shampust. Mõned lonksud võtsid teised ka, vaene mina. Õnneks pohmakast mina pääsesin, jesss.

Igatahes nüüd täna vedasime end poole ühe ajal voodist välja ja oleme vedelenud. VArsti läheme vist külla kooki sööma, nomnom.

Olge tublid, kallikalli :)