Day 29.

29 - Have you ever regret something?

Olen küll ja eks tuleb neid kahetsemisi ka tulevikus. Kuid samas iga tegu, olgu see siis mind õnnelikuks tegev või kahetsema panev, on muutnud mind just selliseks inimeseks, nagu ma hetkel olen. Igas asjas on alati ka midagi head.

Aga nüüd tähtsamate teemade juurde. Esiteks sooviksin kõigile siis : IMEILUSAT JA KÕVASTI EDUKAMAT UUT AASTAT! Kell 12 saabus meile suure pauguga aasta 2011, Tallinna linn sai kultuuripealinna tiitli ning muutus ka meie valuuta. Harjumist kui palju, meie kõigi jaoks. Loodan, et kõik jäid tänase ööga rahule ja võtsid uue aasta vastu parimate sõprade seltsis.

Meie jaoks oli eile päev tore. Ärkasime ja vedelesime voodis. Siis vedelesime teleka ees, polnud kuskile kiiret ja tahtmist end liigutada polnud ka erilist. Lõpuks avastasime et ups, poole tunni pärast peaks vanaema juures olema. Kiirelt siis riieteotsing ning valmis sättimine. Siis läksime poodi. Kaido jäi autot sulatama maaalusesse parklasse ja mina läksin poodi. Esiteks leidsin ema jaoks ilusa ja praktilise kingituse. Siis otsisin kingikotti, ajuvabalt kallid ikka. Siis võtsin karbitäie salatit ja veepudeli. Lõpuks ka haarasin paki kommi kaasa. Seda sama õkommi, mida Gerli ostis, kui koos poes käisime, Vinkvink. Järjekorrad olid pikad, eelmised ostjad, kes minu ees kassas olid, ostsid kaupa 1869 krooni eest, mõned sendid pealegi. Meeletu, meeletu summa..Igatahes sain ostetud ning ka ühe punase roosi kaasa haaratud lillepoest. Kusjuures müüja unustas kommipaki läbi lasta, pidin selle eraldi maksma.. Oma peaaegu viimaste kroonide eest :P

Igatahes autosse jõudes selgus, et olin ära olnud umbes pool tundi. Ikka nõmedalt pikad järjekorrad poes, mis teha. Helistasin siis vanaemale, et meil läheb veel 10-15 minutit, siis oleme maja juures. Võtsime siis vanaema peale ja kimasime lasnamäe poole. Muidugi ei olnud seal kuskil ühtki parkimiskohta, Kaido lasi meid vanaemaga autost välja ja läks ise parkimiskohta otsima. Meie läksime tuppa. Emal oli kõik ilusti valmis juba. Jüri veel naeris, et me oleme emaga ikka paar parajaid. Tema tuleb oma salatiga ja mina enda omaga. Igatahes andsin lille ja kingituse üle, emal oli hea meel. Kingitus läks eriti täppi, sest ta ise oli tükk aega juba mõelnud et tahaks osta aga polnud raatsinud siiani. Siis tuli Kaido ka ja istusime lauda. Sõime ja jõime ja naersime. Siis näitas ema mulle slaide sellest, kuidas Kaido oli pisipisipisi. No jumal kui armas laps ta ikka oli! Kuue ajal tuli Kaur ka. Siis naersime edasi ja rääkisime ja tore oli. Kaur käis veel pesemas ja ema lõikas tal juuksed ära. Kaheksa ajal tulime neljakesi ära. Kaido, mina, vanaema ja Kaur.

Kauri viskasime teepeal maha, ta vudis koju. Viisime siis vanaema ära ja vurasime Assakule. Tekkis idee minna Gerlit, Kaiot, Haldit ja Intsu kallistama. Viimane võimalus siiski neid veel 2010 aasta sees näha. Jõudsime sinna, siis pidime neid veidi aega ootama. Seni lõbustasin end Volli ja Tiku paitamisega. Nad on ikka nunnukad. Tiku tõusis lausa aia najale püsti, et pai saada. Noored välja jõudsid, siis läksime aeda sisse. Lobisesime veidi ja naersime. Kaio ja Ints võtsid Volli ja Tiku sülle ja nalja oli kui palju. Kaua ei olnud seal, kallistasime kõik ära, soovisime head aastavahetust ja vurasime linna tagasi, meil olid veel joogid ostmata.

Saime sõpruse-tammsaare ristil statoilis käidud, siis vurasime koju. Kodus veidi sättimist veel ja asjad kokku ning oligi aeg tõtata väike-ameerikasse. Seal olid enamus juba alkoholi pruukinud kergelt ja rõõmsas meeleolus. Veidi saime seal istuda, siis noored tahtsid kesklinna Estonia juurde minna. Lasime neil siis jalutada ja läksime ise autoga kesklinna. Saime enne vabaduse väljakut peaaegu bussipeatusesse parkida. Või noh, mõlemad teeääred olid autosid paksult täis, teiste sappa jätsime auto. Kati ja Kata jõudsid ka sinna. Ronisime siis autost välja ja võtsime koos nendega rõõmsalt uut aastat vastu. Kallistasime ja soovisime head uut aastat ja puha. Ilus ilutulestik oli, pole midagi öelda. Inimesed olid kõik rõõmsas meeleolus ja suvalised tulid kokku looma ja soovisid head uut aastat. Mufv jooksis ka mööda ja isegi jõudis mind kallistama. Ja Carlo vaatas mind väga üllatunud näoga ja soovis head uut, nii tore. Karmo ja Annika jooksid ka mööda, aga nad ei jäänud meie juurde pidama. Lõpuks istusime neljakesi autosse, oli plaanis Kati ja Kata mooni tänavale ära visata. Autoga liikuma hakates nägime veel Ufo ära, mis Estonia juurde maandus.

Neiud ära visatud, võtsime suuna Arenale, kus rahvas pidi tsillima. Sinna jõudes oli aga üllatus, enamik olid kesklinna läinud. Choust, Taavi ja Liina mingi tüübiga olid seal. Margit ja mõned veel ja loomulikult Omar. Aga no tühjus.. istusime ja ootasime, sest teised pidid ka tagasi tulema. Lasime rõõmsalt mu paugutajaid väljas. Siis korjasime need kestad kokku ja istusime sees veel veidi. Lõpuks ei näinud enam mõtet seal istuda ja otsustasime korra väike-ameerikast läbi käia ja koju vurada. Kati, Tanel, Triinu ja Meelis tulid välja ja neid sai siis kallistatud ja head uut aastat soovitud. Katiga paar pilti, Kaidoga paar pilti, Triinuga pilt ja siis paar tükki, kus Tanel keksib. Ehmatasin Tanelit muidugi, läksin talle seljataha ja tõstsin ta üles, poiss sai natukene shoki vist. A pole hullu, küll üle saab. Pärast sai korra veel teda tõstetud. Ja siis oligi aeg koju tagasi tulla. Korra käisime veel arvutis, ma jõin oma shampuse ära ja oligi uneaeg.

Kaido oli pm kaine, ühe lonksu siidrit jõi alguses väike-ameerikas ja kodus võttis kaks lonksu shampat. Mina jõin väike-ameerikas oma väikese siidri ja üle kolmveerand pudeli shampust. Mõned lonksud võtsid teised ka, vaene mina. Õnneks pohmakast mina pääsesin, jesss.

Igatahes nüüd täna vedasime end poole ühe ajal voodist välja ja oleme vedelenud. VArsti läheme vist külla kooki sööma, nomnom.

Olge tublid, kallikalli :)