Day 17 – Have you experienced your ‘first true love’ yet? Do you believe you ever will?
Ma kogen oma esimest tõelist armastust just praegu. Iga üks meist kogeb seda kunagi, iseasi kui kiirelt me sellest aru saame ja kuidas seda väärtustame.
Igatahes mina näen vaeva ja ei kavatse nii kergelt alla anda. Ma olen leidnud viimaks oma õnne.
Täna olin jälle kodune. Palavik ei taha kohe kuidagi ära minna. Maige ütles nüüd õhtul, et me ei tohiks seda rohtudega alla võtta ka. Väike palavik võib olla, võitleb haigusega. Ehk selleks polegi terveks saanud, et palavikku kogu aeg alla võtame ja see ei saa viirusega võidelda. Aga külmetus see olla ei saa, enesetundel pole nagu häda midagi ja nohu/köha/kurguvalu ega midagi ei ole. Seega see peaks olema mingi viirus. Naersime juba et raudselt seagripp! :P
Vaatasin suurest igavusest Harry Potteri uue osa ka ära. Kusjuures peab ütlema, et ma pettusin. Esiteks ei saanud ma väga tegevusele pihta, teiseks oli väga poolikult tehtud ja tuim. Ainus koht, mis hinge läks, oli Dobby surm. Niiet ma ei tea, jätkub see saaga et esimene film oli hea ja järgnevad käivad järjest rohkem alla. Kahju seda tunnistada, sest Harry Potter meeldib mulle.
Homme veel tööle ei lähe, Sirje ütles et tööd vähe ja pigem las ravime end kodus. Firmale ka parem, ei pea meile palka selle aja eest maksma. See selleks...
Igatahes hetkel lähen käin pesemas ära ja siis ronin tagasi diivanile teki alla kuivama. Siis mu kallis paksuke Toots saab kaissu ronida. Ta kurat on palju juurde võtnud ja on päris raske juba :P
Juhe koos, Side lõpp, HALLELUUUJA!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar