laupäev, 29. jaanuar 2011

28 Jaanuar 2011.

3. A letter to him explaining how you feel.

Ma olen nii igav tädi, et ei olegi ühtki korralikku armastuskirja kirjutanud. Ma pigem eelistan silmasisse vaadata ning otse öelda, mida tunnen. Kuid olen jätnud talle kappi ja asjade juurde märkmepaberil väikeseid teateid. Ala et armastan teda. Ja et armastus on see, kui nõusid lõhutakse jne. Vähemalt on see ta naerma ajanud.

Igatahes täna oli siis vaba päev. Vedelesin päev otsa mõnuga ja ei teinud suurt midagi. Küll on hea tuduriietes niisama vedeleda. Ja lõunauinak on ikka meeletu luksus. Magama läksime poole 5 ajal ja voodist uuesti välja saime poole 8 ajal.

Õhtul pesin nõud ära ja kraamisin kööki, siis Kaido sai süüa teha ja mina käisin poes. Tõin endale kohukest, mille isu oli mul terve päev juba olnud. Lisaks võtsin küpsist, krõpsu, Tiina kommi ja õuna. Koju veel jahu, teed, saia ja juustu. Müüjatädi oli nii vahva, hakkas kohe rõõmsalt lobisema minuga. Soovis veel, et mul kõik ikka hästi läheks ning ilusat õhtut ka. Väga nunnu ja tegi tuju kohe rõõmsaks. Koduteel kuulasin neiu Gerli esituses "On nii hea" ja lausa keksisin koju. Tuju oli kuidagi hetkega niii laes lihtsalt. Sellised pisikesed kuid tabavad asjad teevad päeva kohe heaks.

Koju jõudes oli söök valmis ja saime kohe sööma asuda. Kõhu sain täis, võtsin magustoiduks õuna ning istusin läpaka taha suurde tuppa. Ja siis sain üllatuse osaliseks, Paco oli minuga rääkima tulnud. Mõned hetked hiljem võisin teda juba Webika vahendusel jälgida ja aru saada, kuidas ma teda ikka igatsen. Õnneks ta ei ole muutunud, ikka on samasugune totulotu, heas mõttes muidugi. Igatahes kõne lõpetasime siis kolmveerand kaksteist. Vedasin endale tuduriided selga ning vaatasin veel saladuste vanu osi. Ja siis tuduaeg.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar